Väike sõnavõtt

Teen siis otsa lahti. Ma pole enne sedasorti bloginduse jms tegelenud, aga eks ma siis proovin.

Vähe aastaid tagasi ilmus kahelt Saksa ajakirjanikult raamat "Raumschiff Brüssel - Wie die Demokratie in Europa scheitert" (eesti keelde tõlgituna umbes - "Kosmoselaev Brüssel - Kuidas demokraatia Euroopas mandub"). Üldiselt räägib 400 leheküljeline raamat sellest, mis on EL-i süsteemis (bürokraatias ja valitsemises) mäda. Autorid (Andreas Oldag ja Hans-Martin Tillack) on töötanud Brüsselis ajalehekorrespondentidena, nii et nad peaksid olema adekvaatsed sellisel teemal sõna võtma. Järgnevas annan väikese ülevaate raamatu sisust ja lisan mõne omapoolse seisukohaga. Ise ma seda raamatut lugenud ei ole, aga ühest tutvustusest sain üldist infi (link on all).

Autorid juhivad tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu valtsemist kritikiseeritakjse liiga vähe ja samuti puudub poliitiline opositsioon, mis hoiaks pidevalt silma peal organisatsiooni juhtimisel ning juhiks tähelepanu puudusetele. Raamat ütleb: Kriitika ja opositsioon ei pruugi olla meeldivad, aga ilma nendeta on EL suures ohus. Mina arvan, et kriitikat tehakse Euroopa Liidule palju, selle puuduse üle küll kurta ei saaks. Iseasi kui palju teavad kriitikud sellest, mis EL-i "kinniste uste vahel" toimub: aines, mida kritiseerida, ei jõudvat avalikkuse ette (sellest järgmises lõigus). Poliitilise opositsiooni asjus tekib mul küsimus: Kuidas see välja peaks nägema? Kas luua EL-i midagi parteisüsteemi laadset vms? Üldiselt arvan, et mingi opositsioon peaks "Brüsselis" küll olema; milline - seda ei oska ma öelda.

Raamatu pealkiri võrdleb Brüsselit kosmoselaevaga. Sellega vihjatakse EL-i valitsemisaparaadi (bürokraatia) keerulisusele ja suletusele - avalikkuse ette jõudvat liiga vähe infot seal toimuvast. Veel ei olda rahul liiga suure Brüsseli tähtsusega: 50% EL-i seadusandlusest tehtavat Belgia pealinnas. Negatiivse küljena toovad autorid esile veel asjaolu, et eurovolinikud polevat kõige tähtsamad otsustajad, vaid ametnikkond. Eurovolinikud vahetuvad iga viie aasta tagant, samas tähtsamad ametnikud on nö permanentsed (jällegi seos kosmoselaevaga - ei välju peaagu keegi ning uusi sisenejaid ka pole). Selline asi tekitab mulje ühest valitsevast "perekonnast". Selle ilmestamiseks toovad autorid näiteks tõiga, et volinikud olevat 2002. aasta esimesel poolel vastu võtnud ainult 76 otsust, samas kui nende meeskond "pressis läbi" 1090!

Minu arusaamist mööda on eelmises lõigus toodud hädade taga ennekõike süsteemi keerukus ja ebaselge struktureeritus. See kõik võimaldab tegutseda nn EL-i hallidel kardinaalidel, kes peituvad kuskil bürokraatia (nt vedavat veokid iga kuu Brüsseli ja Strasbourg'i vahet 3200 kasti ametlikke dokumente) rägastikus ja võtavad vastu otsuseid oma vaatevinkilist lähtudes. Järelikult tuleb töötada EL-i institutsioonide läbipaistvamaks muutmise nimell.

Raamatu üks põhiseisukohti, mis aitavat euroliidul püsima jääda, on: "Euroopa on liiga tähtis, et jätta seda "karjäärieurooplaste" hoolde." Mina igastahes nõustun sellega: EL ei tohi olla ainult käputäie karjääriinimeste mängumaa; efektiivsuse tagamiseks tuleks euroliidu asjus palju suurematel massidel kaasa rääkida-tegutseda. Raamatusse "Raumschiff Brüssel - Wie die Demokratie in Europa scheitert" soovitan suhtuda kriitiliseks, sest selle eesmärk on näidtata teravalt EL-i varjukülgi; nii võib tekkida teatav kallutatus ning mõned (head) asjad jääda kahe silma vahele. Eelpool toodus ei saanud räägitud kõigest, mis kirjateoses on, täpsemaks tutvumiseks klõpsake allolevat linki või hankige raamat.

http://groups.google.ee/group/talk.politics.european-union/browse_thread/thread/aa3f78bbee3618c3/4bc9874f62acb604?