Euroopa päeva tähistamine

Me otsustasime sõpradega, et tuleb minna tähistama Euroopa päeva juba ammu. Aga kuidas seda teha? Vastuse tänase meie poolse ürituse mõttele leiab minu arvates väga ilusti sellest, kuidas dalai-laama kirjutas Tiibeti kohta: "Rääkige Tiibeti olukorrast. Mida rohkem inimesi teab, seda rohkem kõlapinda leiab küsimus: kuna saavutab Tiibet vabaduse?"

Euroopa Liit on siiski vaba, kuid meie arvates on sellisel päeval peamine paljuski teistele rääkida, mis sündmusega on tegemist. Mida rohkem me räägime, seda rohkem teadvustatakse, et Euroopa on tõesti meie ümber. Ma loodan, et meie tänase retkega me panime mõnesid inimesi tõesti kas või korraks mõtlema EL teemadel ja millise suure kultuuriruumi osa ikka Eesti on.

Nii me kleepisime ennast igasugust nänni täis ja läksime linna peale, soovides kõikidele möödujatele head Euroopa päeva. Igasugustele küsimustele, mis inimestel meid nähes tekkisid, vastasime me hea meelega.

Õnnelik algus.

Siin pildil on näha esimesed uudistajad, keda huvitas, miks me niimoodi riides oleme. Siis me seletasime, mis päeva me tähistame. Neil tüdrukutel näis väga lõbus olevat.

Raamatukogut külastades jalutas meile vastu minu klassijuhataja Tiina Pluum. Euroopa poisid tõid tema näole küll ühe ilusa naeratuse.

Hästi huvitav oli vestelda ühe vana mehega, kes kandis pusa, mille peal olid suurelt Euroopa tähed(seljal). Nähes meie rõõmsameelsust alustas ta hea meelega vestlust ja tuleb välja, et põlvkondade vahelised erinevused ei olegi nii suured. Tema sõnul ei ole tal temavanuseliste sõprukonnast ühtegi inimest, kes oleks EL vastu.

Tagasitulles poes juhtusime me nägema Kaarli õde, kes meid nähes alguses ehmatas päris ära. Temalegi rääkisime me oma riietuse eesmärgist- panna inimesi kas või korraks mõtlema EL üle ja ühtlasi ka teadvustada, et täna on Euroopa päev.

Lõpp.

Pärast poeskäiku lõppeski meie kolme Euroopa päeva tähistamine. Nii tore oli vaadata inimeste kavalaid naeratusi, kui me neile head Euroopa päeva soovisime. Keegi ei turtsunud kordagi meie peale ja see kõik oli üks suur ja positiivne kogemus.

Projekt Galileo

Galileo on plaanitava Euroopa oma satelliitnavigatsioonisüsteemi nimi. Süsteem on EL-i ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ühine ettevõtmine ning on mõeldud eelkõige tsiviilkasutuseks. Tegelikult rahastavad projekti umbes kahe kolmandiku ulatuses eraettevõtjatest investorid; ülejäänud kulud katavad EL ja Euroopa Kosmoseagentuur. Galileost peaks saama alternatiiv USA kontrolli all olevale GPS-ile ja Venemaa GLONASS-ile. Seeläbi suureneb kindlasti Euroopa sõltumatus välistest teguritest, sest näiteks GPS on täielikult USA kontrollitav.

Galileo hakkab koosnema 30 satelliidist. Esimene 600 kg Galileo satelliit saadeti kosmosesse 2005. aastal (GIOVE-A). USA asekaitseminister Paul Wolfovitz saatis reaktsioonina Galileo käivitamisele oma Euroopa kolleegidele kirja milles väitis, et Galileo võib valedes kätes ohustada USA julgeolekut – loogiline reaktsioon uue „monopoliõõnestava” konkurendi tulekule.

Viimaste uudiste kohaselt on umbes 4,9 miljardit dollarit maksev projekt GALILEO jõudnud kriisiolukorda, sest rahalised toetused on puudulikud ja töövõtjad ei suuda omavahel töökohustusi ära jagada. Esialgsete plaanide kohaselt pidi süsteem toimima hakkama 2011. aastal, aga Saksamaa transpordiminister on veendunud, et enne 2012. aastat pole võimalik seda käivitada.

Minu arvates oleks totter kui projekt takerduks finantsküsimustesse. Kuskil oli toodud võrdlus, et Galileo kogumaksumus on võrreldav ca 150-200 km heale kiirteele kuluva rahaga – Kas siis Galileo pole väärt 200 km kiirteed? Vajaliku rahasumma (4,9 mlrd $) peaks olema kasvõi EL-il hea tahtmise juures jõukohane olema. Nagu mina aru sain on nö finantsprobleemid tekkinud sellest, et kulutused ja tööd on jagatud liiga paljude eri institutsioonide (riigid, firmad) vahel ning ei suudeta nende jagunevuses kokku leppida (projekti algusaegadel olevat probleemiks olnud isegi see, et toetusi pakuti liiga palju). Sellest lähtuvalt oleks EL, kui paljusid riike ühendav organisatsioon, sobiv pearahastaja (muuseas: projekti rahastavad ka mitmed mitte-Euroopa riigid, nt Hiina ja Lõuna-Korea). Teada on, et suurematel toetajatel saab olema rohkem võimu süsteemi üle (sh ka osa loodetavast kasumist) – Kas poleks siis hea kui „vägi” oleks EL-i käes? Loodetavasti suudetakse leida "kuldne kesktee" erinevate huvide vahel.

Linke:

http://www.esa.int/esaCP/index.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Galileo_positioning_system

9.mai-Euroopa päev

Täna on Euroopa päev, millega tõmmatakse joon alla ka meie blogide kirjutamisele. Miks just sellisel kuupäeval? Nimelt 9. mail 1950. aastal esitas Robert Schuman Euroopa ühendamise idee, seda ettepanekut teatakse Schumani deklaratsiooniga ja seda peetakse EL alguseks. Omamoodi on see päev Euroopa sümbol- 9.mai on Euroopa päev. See aasta möödus ka Rooma lepingu tähistamisest 50. aastat ja paljudele on kindlasti kõrva jäänud, et Euroopa moto on "Üheskoos aastast 1957". Tegelikult on see lause lihtsalt selleks, et tähistada seda ümmargust juubelit. Euroopa Liidu ametlik moto on "Ühinenud mitmekesisuses", selle moto kohta võib täpsemalt lugeda siit.

Igatahes meie blogitiim soovib kõikidele head Euroopa päeva ja palun tulge ka seda tähistama. Tartus on üritusi mitmeid ja meie kavatseme neist ka osa võtta.

Uurimustööde konkurss "Minu Euroopa"

Sel aastal möödub 50 aastat Rooma lepingu sõlmimisest, millega pandi alus Euroopa Majandusühendusele, nagu Euroopa Liitu sel ajal nimetati. Selle sündmuse tähistamise puhul kuulutati välja uurimustööde konkurss "Minu Euroopa". Väga hea on tõdeda, et meie kooli õpilastel läks väga hästi-12b klassi õpilane Tarmo Puolokainen oli I ja 12c klassi õpilane Aire Rihe saavutas III koha. Õnnitleme!

Intervjuu välistudengitega

Seoses meie osalemisega Kevadpäevade raames toimuva blogikonkursiga otsustasime küsitleda ka Tartu Ülikoolis õppivaid välistudengeid, et saada täpsemat ettekujutust Euroopa Liidust inimestelt, kes on selles elanud terve oma elu.
Niisiis peale väikest organiseerimist saimegi teha väikese intervjuu 5 välistudengiga, kellest kaks olid Ungarist, kaks Saksamaalt ja üks Hollandist.
Intervjuu kujunes edukamaks kui oleksime osanud arvata – Kõikidele küsimustele vastati ilma mingisuguse ettevalmistuseta põhjalikult ja eelkõige just huvitavalt, nii et kuigi allpool olevad intervjuu lõigud on suhteliselt pikad on need kahtlemata väärt vaatamist.
Kõik küsitletud vastasid, et tulid siia ERASMUS projekti raames, mis on loodud Euroopa Liidu eestvedamisel, et kergendada üliõpilaste õppimisvõimalusi välismaal.
Küsides neilt, et miks just Eesti, oli enimlevinud vastuseks, et ei Ida-Euroopast ega Baltimaadest ei teata suurt mitte midagi ja kuna huvi selle piirkonna vastu oli suur tõidki erinevad teed need üliõpilased siia, Tartusse.
Äärmiselt huvitavalt arutleti ka Eesti elu ja stereotüüpide üle. Näiteks arvast Hollandist tulnud tüdruk, et kuigi Eesti pole veel 20 aastatki iseseisev riik olnud võib meie elukvaliteeti juba vabalt võrrelda Hollandi omaga. Väga heas toonis räägiti ka eestlaste iseloomu kohta.
Järgmiseks kandus intervjuu Türgi teema peale, kus leidus vastandlikke arvamusi. Türgi liitumise kohta Euroopa Liiduga toodi välja nii negatiivseid kui ka positiivseid aspekte. Eelkõige jäi kõlama vastus, et Türgi peaks kõigepealt oma riigi siseasjad korda tegema, korraldama reformatsioone ja võib-olla läbi viima referendumi, et teada saada, kas nende elanikud üldse on huvitatud liitumisest Euroopa Liiduga ja seejärel hakkama keskenduma Euroopa Liidu kriteeriumite täitmisele, et siis võimalikult kiiresti liidu liikmeks pürgida.ELi tulevikust rääkides ei osatud väga palju kaasa rääkida, kuna kunagi ei või teada, mis tulevik kaasa toob. Siiski eeldati, et kuigi struktuur muutub jääb see siiski veel vähemalt meie põlvkonna lõpuni püsima. Samas ei usutud, et võiks kujuneda ühtne Euroopa rahvas, kes räägiks üht keelt ja elaks ühises riigis, kuna kõik rahvused on selleks liiga erinevad.
Kõigest lähemalt näete allpool olevatest intervjuu klippidest.

1. Kust olete pärit? Kuidas aitas EU teid välismaale õppima tulekul? Miks just Eesti?

2. Mida teadsite Eestist enne siia tulekut ja mida arvate sellest nüüd?

3. Kas Türgi peaks liituma Euroopa Liiduga?

4. Milliseks kujuneb Euroopa Liidu tulevik?

Levimuusika EL-is

Väga paljud eesti noored on kindlasti tuttavad suure hulga Suurbritannia, Skandinaavia ja Saksamaa artistidega (arvatavasti ka mõne Läti omaga). Ma oletan, et ei eksi eriti palju kui väidan, et ülejäänud EL-i maade muusika on enamikule must maa (oli osalt ka mulle). Arvan, et inimesed peaksid olema uurivad ja mitte tarbima (kuulama) ainult nö mainstream massimuusikat (tuleb palju muusikakanalitest ja mille kohast infot võib leida paljudes ajakirjandus väljaannetes). Vajalik on mitmekesisus, tuleb kuulata artiste erinevatest riikidest ja kultuuridest: see tuleb üldisele silmaringile kasuks ning kindlasti ühendab mingit abstraktset moodi inimesi (nt kui eestlased kuulavad Kreeka helisid vms); seega aitab EL-i tema eesmärkide saavutamisel. Probleem, mis kerkib seoses muusika kättesaadavusega vajab veel lahendust (erinevate artistide promomise läbi jne). EL-i riikide artistide mitmekesisus ja rohkus on nii suur, et kindlasti leiaks iga levimuusikahuviline neist mõne lemmiku. Eelnev oli soovitus, sest maitse üle ei vaielda.
Surfasin interneti abil natuke EL-i maade levimuusikamaastikul ja kasutasin oma mõningaid eelteadmisi ning valisin välja mõned põnevamad artistid. Järgnevas toon need välja riikide kaupa (sulgudes on mõnel puhul youtube lingid, mille kaudu saate tutvuda tuntumate lugudega). Et post liiga pikaks ei veniks esitlen muusikuid ainult kümnest riigist; ülejäänute kohta võite iseseisvalt uurida. Ehk keegi leiab midagi põnevat. Nimekiri on küll subjektiivne, aga püüdsin välja valida artiste mitte oma eelistuste järgi, vaid huvitavust ja mitmekesisust arvestades.

Prantsusmaa:
1) Manu Chao (sündinud Hispaanias) – viljeleb nn ladina-folkmuusikat (King of the Bongo).

Kreeka:
1) Vangelis – helilooja, kes viljeleb elektroonilise ja klassikalise muusika segastiili; ta on olnud ka mitmete progebändide liige, nt Aphrodite’s Child (The Four Horseman ). Kindlasti olete kuulnud mõnda Vangelise lugu (Conquest of paradise ; Chariots of Fire ).

Hispaania:
1) Ska-P – ansambel, mis viljeleb ska-punki (Cannabis).

Poola:
1) Muscovite – bänd, mis viljeleb alternatiivset rockmuusikat (Dla Ciebie)
2) Kapela Ze Wsi Warszawa (inglise keeles Warsaw Village Band – bänd, mis viljeleb segu Poola folgist ja moodsamat sorti muusikast (In the forest ).

Tšehhi:
1) Tata Bojs – nende stiiliks on alternatiiv-rock-elektroonika (Atention Aux Hommes!).

Austria:
1) Summoning – nende stiiliks on eepiline raskemetall, mitmed lood on ispireeritud Tolkieni teostest (Passing Khazad Dum ).
2) Christina Stürmer – viljeleb tüüpilist “peatee pop-rocki” (Nie Genug ).

Ungari:
1) Omega – sotsialismiaegne vana bänd, mis viljeleb aranžeeringutega rocki - midagi Moody Bluesi sarnast (Gyöngyhajú lány, tegu on isegi Eestis tuntud vana looga, mille inglisekeelse versiooni nimi on The Girl With Pearl's Hair)

Belgia:
1) Vive la Fete - kaheinimesebänd, mis mängib elektroonilist levimuusikat (Touche le Pas ).

Portugal:
1) Madredeus – 1985. aastal asutatud Ribero bänd, mis viljeleb folki (O Pastor).

Itaalia:
1) Zucchero – kähedahäälne laulja, kes esitab bluesisugemetega pop’i ja rock’i (Blue).

EL-i tegevusest seoses levimuusikaga:

1. Koostöös EL-iga annab Euroopa Muusikatööstus välja auhinda Breaking the Borders (kümnele artistile), mille eesmärgiks on näidata Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja suurendada artistide liikuvust ja tuntust Euroopas (Täpsem Info ).

2. EL-iga on tihedalt seotud European Music Office (EMO). EMO, mida toetab EL, on loodud selleks, et organiseerida ja toetada Euroopa muusikaga seotud organisatsioonide tegevust ja propageerida erinevaid muusikastiile. EMO rahastab ka projekte.

Uurimustöö Euroopa Liidu tulevikust

Ühel kenal kevadpäeval istusime Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja Toomas Jürgensteini ja Maria ning Maritiga kooli raamatukogu privaatsesse nurgakesse maha ja asusime mõnusasti juttu vestma. Õigemini, õpetaja rääkis, meie kuulasime nagu ikka kombeks...


27. aprilli hommikul, veidikene segadusse aetuna öistest sündmustest, läksime koos Karliga küsitlema 62 õpilast kahest klassist (humanitaar: 11D; reaal: 10A)...

Küsitluste tulemused kajastuvad siin.

Kokkuvõttes võib rahuliku südamega öelda, et Treffneri kooli õpilased on rahul Eesti Vabariigi, meie kodumaa ühinemisega Euroopa Liiduga. Kuigi suur enamus õpilasist tahaks tulevikus Euroopasse õppima minna, usutakse siiski, et Eesti rahvuskultuurid säilivad. Samuti oli meie lugupeetud religiooniõpetuse õpetaja arvamusel, et Euroopa Liiduga seoses ei toimu suurel määral Eesti rahvastiku kahanemist.Hea oli ka lugeda, et ollakse arvamusel, et häda korral ruttab Euroopa Liit meie väikest maad kaitsma ja nagu nüüdseks näha on (seoses Venemaal toimunuga), seda see ühendus ka teeb.

Meie arvamused Euroopa Liidust

(Pildid meie blogitiimist)

Meie arvamused Euroopa Liidust

Sellel aastal võtab meie võistkond osa ajaveebide konkursist “Euroopa-ühinenud mitmekesisuses”. Projekti rahastab loomulikult EL, aga mida arvavad osalised ise Euroopa Liidust? Kõik arvamused ei ole positiivsed, nagu võiks arvata. Liiga pikaks oleks läinud, kui kõik oleksid oma mõtted eraldi postitanud ja nii me tegime sedamoodi, et arvamused saadeti mulle ja mina tõin välja huvitavamad vaatepunktid erinevatelt inimestelt ja ühtlasi ka üldmulje.

EL loomise juures peatudes rõhutasid Henrik, Lauri ja Maria, et algselt oli see vaid pelgalt majandusliku koostöö eesmärgil. Henrik ja Maria kirjutasid, et ajapikku on majanduslikust koostööst väljaarenenud koostöö kõikides sfäärides. Muidugi tekib koheselt küsimus miks. Väga huvitavalt vastas sellele küsimusele Ants, kelle sõnul erinevalt ühe-kahe sajandi tagusest ajast (nö. rahvusriikide eelsest ajast), mil riike ühendasid valitsevate dünastiate vahelised sidemed (abielu, veresugulus jms) on praegusel ajal riike ühendavaks organiks euroliit. Suhtlemine ja läbikäimine on vajalikud, ainult selle "vormid" on erinevad. Ehk siis sidemete tihenemine on olnud lihtsalt loomulik ja kõigile vajalik areng.
Arvamused on igati toredad, aga peaküsimus on minu arvates noortele see, kas EL-l on nende arvates tulevikku. Rõõm on tõdeda, et sellele küsimusele vastates oli meie blogitiim peaaegu üksmeelne: on! Mina arvan isiklikult, et tegelikult on vale üldse eestlastele püstitada küsimust, kas EL-l on tulevikku. Vastus peab olema ilmselge: peab olema! Ilma selle liitude ühenduseta ei ole meil kuhugile minna (mõeldes eriti Eesti-Venemaa suhete üha suuremale teravnemisele). Triinu kirjutas: kui meie taga praegu ei oleks Euroopa Liidu ühendavalt tugevaid jõudusid, ei oleks meil muud võimalust, kui Venemaale järjest rohkem ja rohkem meele järele olla üritada ja võib-olla lõpuks ka olla jälle osa „vabade riikide võitmatust liidust”. Arvamused meil selles teemas siiski päris ühtsed ei olnud. Liisi arvates on Euroopa Liit lihtsalt järjekordselt üks liit, mille tulevik on teadmata. See kõik on üks suur eksperiment, mis nõuab ohvreid tema sõnul. Ta arvab, et EL laguneb (nagu kõikide riikide liitudega on seni juhtunud), aga ta ei oska õelda, kas see juhtub kindlasti. Mõeldes tulevikule, mis me siis teeme ilma selle riikide ühenduseta?

Järgnevalt toon ma välja mõned meeldejäävamad tsitaadid:

Kindlasti peab Eesti, nagu ka iga teine liikmesriik, tegema omapoolseid järeleandmisi ja panuseid ELi tulevikku, kuid nagu juba ütlesin – olen sügavalt veendunud, et liitumine oli 100% õige samm.

Triinu

ELi puhul toimub mingil määral nö ühendatud veeanumate efekt -veetase jääb anumates võrdsele tasemele. Selle all mõtlen ma hüvede (raha jms.) jagamist EL siseselt, praeguse poliitikaga toetatakse palju uusi tulijaid ning kunagi on meie suhteliselt suured sotsiaalsed-majanduslikud vahed tasandatud.

Ants

Euroopa Liit on igas mõttes mulle tähtis, sest minu elu ja elukvaliteet sõltub sellest.

Helge

Ideede teostus-tulemus(EL kohta).

Marit

Euroopa Liit on meid rohkem mõjutanud, kui me arvame.

Henrik

Enamustes arvamustes mainiti ära ka kõikvõimalikud projektid ja noortevahetused, mis saavad tänu Euroopa Liidule teoks. Kumas ka mõte, et Eesti sugusel väikeriigil oleks suhteliselt mõttetu üksi Euroopas olla.
Järeldus on suhteliselt tavaline, enamus blogijatest on positiivselt Euroopa Liidu suhtes meelestatud. Muidugi oli ka kriitikat. Mina igatahes ( ja ma usun, et seda arvamust jagavad ka teised) olen tohutult õnnelik, et meil on rõõm olla EL liige, eriti Eesti-Venemaa üha pingestuvate suhete taustal. Meie seljataga on otsekui midagi suurt ja võimast ning raske uskuda, kuid meie väike riik on osa sellest.

(Pildilt on puudu Ants)

Euroopa päevikud

Täna jagati kolmele 11ndale klassile ( 11c, 11d, 11e) Kevadpäeva tähistamise raames kätte Euroopa päevikud.

Euroopa päeviku eesmärgiks on aidata noortel eurooplastel tundma õppida enda kui tarbijate õigusi ja kohustusi. Lisainfot päeviku kohta võib leida siit.

Õpetaja Aare Ristikivi manitses õpilasi neid päevikuid mitte ära kaotama, sest järgmisel aastal võetakse sealt kindlasti natukene materjali.

Kolme õpilase käest küsisime me ka, mis on nende arvates Euroopa päeviku eesmärk.

Ann: Tutvustada EL-i ajalugu ja loomulikult kasutamiseks.

Lauri ja Karl-Erik: Informatsioon EL ajaloo kohta ja ilusad pildid. Lõppu lisasid nad, et päevikus on tohutu hulk igasugust erinevat informatsiooni veel.

Kui me küsisime õpilaste käest, kas nad hakkavad seda päevikut ka kasutama, siis vastus oli ühemeelne jah.

Täna pärastlõunal sõitis Eesti delegatsioon juba Helsingisse, et valmistuda seal toimuvaks Eurovisiooni lauluvõistluseks. Eestit esindab sel aastal Gerli Padar lauluga "Partners in crime". Gerli enda sõnul ta eriti ei pabista, sest nagu teada, võistlevad sel võistlusel mitte niivõrd lauljad, vaid just laulud. Samuti pole ta ennast teiste võistlevate lauludega eriti kurssi viinud, kuna leidis, et see ei annaks tema esitusele nagunii suurt midagi juurde.

Nagu me kõik teame võitis eelmisel aastal Eurovisiooni lauluvõistluse Soome, lauluga "Hard rock, hallelujah". Seega toimub tänavune võistlus samuti Soomes, Helsingi Hartwall Arenal. Suur pidu kogu Euroopa jaoks saab alguse 10.mai õhtul, kui poolfinaalis asuvad riigid heitlusesse finaalikoha pärast. See on sündmus, mis toob korraga televiisorite ette miljonid inimesed üle kogu Euroopa. Nii, et hoidkem omadele pöialt ja loodame, et ehk õnnestub Gerlil sama hullumeelse teoga hakkama saada nagu ta venna aastal 2001 Kopenhaagenis.

Kevadpäeva viktoriin

Kevadpäeva tähistamise puhul viis meie juhendaja Aare Ristikivi klassi täitma Kevadpäeva viktoriini, mis asub aadressil:

http://kevadpaev.oesel.ee/

Tagasisidena oli peamine see, et viktoriini ülesehitus oli kuidagi keeruline. Vastasid küsimuse ära ja panid sinna kontrolli, aga õiget vastust ikka ei ilmunud. Nii jäi kindlasti nii mõnelegi mõni küsimus segaseks.
Suurim üllatus oli paljudele see, et kõige rohkem EL raha läheb põllumajanduspoliitikale. Enamus vastasid valesti ka küsimusele, kui paljudes maades on kasutusel euro(13).

Kuna õppekava on niigi tihe, siis õpetaja andis meile veel kaks linki, kus on huvitavaid küsimusi EL kohta. Nende täitmine ei ole kohustuslik, lingid anti lihtsalt neile, kellel on huvi.

http://www.euroinfo.ee/ed/

http://www.europarl.ee/euroopaviktoriin/

Kevadpäeva kontsert

Kolmapäeval toimus meie koolis Kevadpäeva tähistamise raames Kevadpäeva kontsert, mis on meil saanud juba traditsiooniks. Selle kontserdiga tähistasid ühtlasi ka meie tantsugrupp "Tantsutallad" kümne aastaseks saamist ja segakoor "Anima" kahekümne viie aasta täitumist oma loomishetkest.

Eesti võidab, Venemaa saab pronksi.

„Palju õnne, seltsimehed Klenski, Zarenkov ning teised Konstitutsioonipartei ja Notšnoij Pozori aktivistid. Eile öösel näitasite lõpuks oma palet. Või teenis inimeste peksmine, poodide rüüstamine ja lehe-kioskite süütamine ajaloolise tõe ja selle monumendi kaitsmist, mida te väga oma tegemistes rõhutate?...,“ alustab tänase Postimehe juhtkirjas Mart Arop. See võtab hästi kokku selle kõik, mis Tallinnas ja tegelikult ka kogu Eestis viimastel päevadel toimunud on.

„…On ilmne, et midagi on meie ühiskonnas väga mäda, kui pärast 15 aastat iseseisvust leidub sadu noori, kes on esimese üleskutse peale „Rossija! Rossija!“ karjudes valmis tapma, peksma ja röövima…,“ nendib ta põhjendatult.

Ajalehes Kommersant tembeldas Venemaa parlamendi esimees Boris Grõzlov Eesti võimude teod „ketserluseks“ ning tema lause „Kui natsid ei suutnud elavatest inimestest jagu saada, siis Eesti valitsus püüab jagu saada surnutest,“ näitab selgelt, et venelased peavad eestlasi mõtlematult ning n.ö. demokraatliku Venemaa ajalookäsitlusest mõjutatuina natsistideks. Tülgastav oli näha 27. aprillil Riigikogu ees väikeseid vene koolilapsi, kes röökisid, et eestlased on fašistid ilma, et nad teaks, mis see tähendabki (fašism oli hoopis Itaalia Mussolini ideoloogia). Sellist maailmanägemust on neile õpetanud nende vanaemad ja emad-isad, kes pole terve oma elu jooksul, mil nad on Eestis elanud, suvatsenud kiusu pärast ära õppida eesti keelt, kuigi teavad, et ei lähe Eestist kuhugi, sest elu siin on mitmeid kordi parem kui Venemaal. Röövlite ja mässajate hulgas oli inimesi kõigist põlvkondadest.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov sõnas: „Me peame astuma tõsiseid samme, mis näitaks meie tõelist seisukohta selle ebainimliku teo (mõeldakse pronksmehe teisaldamist) suhtes. Arvan, et just seda me teemegi,“ ütles ta.

Sestap võime olla kindlad, et Venemaa ajab oma asja nagu ikka – ähvardades ning levitab oma visiooni laialdaselt ja kui näiteks mõelda Norra ning Venemaa välisministri kohtumisele, siis kohati päris edukaltki.

CNN andis asja edasi ilma ilustamata ja märkis ära Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese sõnad „Meile kujutab see sõdur küüditamisi ja mõrvu, meie maa purustamist, mitte vabastamist. See on massimõrva monument.“

Samuti märgiti ära peaminister Andrus Ansipi arvamus, et pronkssõduri teisaldamine on riigi siseasi ja kunagi ei ole olnud juttu monumendi lõhkumisest.

CNN nagu paljud teised meediakanalid rõhutas, et Eesti ei ole iseseisvumisest saati niivõrd vägivaldset väljaastumist näinud.

http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6602171.stm

http://www.cnn.com/2007/WORLD/europe/04/27/soviet.statue.reut/index.html

http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6599937.stm37.stm

http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6599145.stm

Saksa ajaleht Handesblatt kirjutas, et Eesti valitsus lasi pimeduse varjus maha võtta Nõukogude Liidu armee auks püstitatud mälestusmärgi.

Gerhard Schroeder, endine Saksamaa liidukantsler, kes ajab Putiniga gaasijuhtme asja arvas, „et viis, kuidas Eesti pronkssõduriga talitab, näitab halba maitset ja mitte nende sõdurite austamist“, kes võitlesid Teises maailmasõjas natsismi vastu. Siin näeme jällegi Putini laia haaret.

Saksa praegune liidukantsler Angela Merkel kutsus samuti Venemaad ja Eestit üles jõudma ühisele keelele-meelele.

Austria Die Presse vahendas, et politsei kaotas Tallinnas kontrolli noortebandede üle.

Prantsusmaa lehtede Le Figaro ja La Liberation võrguväljaanded vahendasid lakooniliselt öösel toimunud sündmusi ja märkisid, et Vene föderatsiooni nõukogu esimees Sergei Mironov esitas üleskutse katkestada Eestiga diplomaatilised suhted.

Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomate veergudel käsitleti Tallinna sündmusi neutraalselt nagu Ukrainaski. Selle lugejad avaldasid ka arvamust, et Tallinna sündmuste valguses peaks Soome kiiremas korras NATOsse astuma, sest venelased muutuvad järjest agressiivsemaiks ja nii kui nii ründavad varsti ka Soomet.

Leedu ja Läti toetavad Eestit igati.

Euroopa Liidu üks liidritest Javier Solana oli Eesti poolt ja mõistis hukka vägivalda öö hakul Tallinnas. Ta helistas EV president Toomas Hendrik Ilvesele ja teatas, et EL toetab ja mõistab Eestit selles küsimuses.

ÜRO juht Ban Ki-moon kutsus Eesti ja Venemaa üles lahendama oma vaidlusi „austuse ja lepituse vaimus“ ja tundis kahetsust vägivalla ja ühe hukkunu pärast Eesti pealinnas Tallinnas.

http://www.baltictimes.com/news/articles/17775/

„Poola Katõni veretöö ohvrite komitee tunnustas Eesti valitsuse otsust eemaldada Tallinna kesklinnast pronkssõduri monument ning kutsus üles sama tegema ka Poolas asuvate Nõukogude-aegsete mälestusmärkidega,“ kajastas Postimees online.

Eile õhtul (28. aprill 2007) ei ole peale sigatsemise Jõhvis ning Narvas ja Kohtla-Järvel ja väikeste juhtumiste Tallinnas, hetkel midagi hullu toimunud. Tartus, kus pidi aset leidma suurem Ida-Viru venekeelsete noorte kogunemine, polnud ka mingit märki kähmlusest. Ehk suudame säilitada oma väärika ja puutumatu ülikoolilinna tiitli?

Mõned on sündmustes süüdistanud valitsuse liig-aeglast tegutsemist pronksmehe teisaldamise asjus, mõned öelnud, et riik on tegutsenud väga õigesti.

Savisaare käitumisest ei ole mõtet rääkida, sest on kahju mõelda, et üks väheseid eestlasest vene keelt kõnelevate inimeste iidoleid ei suvatse teha midagi Eesti riigi heaks. Otse vastupidi – ta ässitab vene keelt kõnelevaid veel rohkem üles.

„Me ei saa lasta vihakülvajatel saada rahva lõhestajateks, “ märkis peaminister Andrus Ansip oma kõnes Aktuaalsele Kaamerale eile kella kuue paiku.

Peaminister tõstis eeskujuks Tartu käitumise ja selle, et Tartus ei ole olnud suuremaid kakluseidki iseseisvas riigis.

Kogu selle rumaluse iroonia seisneb selles, et „suur vabastaja Aljoša“ (pronksmees) ja Vene sõdurid ei pidanud 1944. aastal Tallinnas sakslastega ühtki lahingut, kuna sakslased taandusid ja venelased lihtsalt marssisid sisse. Väiksemad lahingud tulid hiljem ja seda mitte enam sakslastega, vaid juba peamiselt eestlastega. Ja fakt on see, et nende kahe riigi valitsemise ajal elanud inimesed eelistavad (kui saab üldse nii öelda) pigem sakslaste käitumist kui vene pättide alandamist, kuid selle pärast ei ole mitte kellelgi õigust ühtki eestlast natsiks sõimata.

Nagu kirjutas (laupäevases Eesti Päevalehes) Andrus Kivirähk: „Kui vastab tõele, et pronksmehe juurde on maetud Tallinna vallutamise ajal maradööridena maha lastud isikud, siis omandab kesklinna poodide rüüstamine lausa sümboolse tähenduse. Traditsioonid ei kao!“

Me ei või enam kauem taluda, et Eesti lipp võidakse iga kell põlema panna ja Eesti huve kaitsvail politseinikel jalgu murda. Et Eesti ühe tähtsama kirjaniku A. H. Tammsaare kuju rüvetati ja et meie pealinnas võib igal hetkel kuulda venekeelset roppu sõimu. Loodame, et ehk piirduvad suuremad rahutused siiski Tallinnaga, sest mujal pole Armani kauplust ja Apollo raamatukauplus vandaale ei eruta.

Õigemini, tegelikult me peame seda hetkel taluma, kuidas venelased end välja elavad, aga me peame seda taluma selle nimel, et nemad ja Euroopa aru saaks, kui alandav on praegu nende laamendajate käitumine. Nõnda saame me Venemaale näidata, et ei karda kedagi ning jääme targa ja ühtekuuluva rahvana alati peale. Me peame seda taluma selle nimel, et mitte keegi ei saaks enam öelda „ma ei uskunud, et oleme Eesti Vabariigis“.

Me jääme ellu, sest „meie reliikvia on vabadus“ ja arukus!

Mida arvavad vanemad inimesed?

Sama küsitluse viisin läbi ka vanemate inimeste seas.
Osales 15 inimest vanuses 38-69 aastat.
Nende jaoks tähendab EL riikide ühendust, liitu, mis tagab suhtlemiseks paremad võimalused ning oluline oli ka suur turg.
Noored rõhutasid rohkem paremaid reisimis- ja õppimisvõimalusi.
Neljateist vastanu jaoks oli Eesti liitumine pigem hea ja üks arvas, et see ei olnud ei hea ega halb.
Nii noorte kui ka vanemate inimeste seas ei arvanud keegi, et liitumine pigem halb oleks olnud.
Euro asendamist pooldas 60% ja 40% oli selle vastu, tuues põhjuseks, et kroon on lühikest aega käibel olnud (alates 1992), et Eestil peaks olema oma raha ja et euroga raha väärtus langeks.
Noorte seas oli euro ja krooni pooldajaid sama suur hulk, kuid osa jäi ükskõikseks.
Euroopa Liidu kodanikuna saaks päästa ja hoida keskkonda, hääletada (kodaniku kohus), jääda eestlaseks ja elada ning töötada normaalselt.
Kõik vastanutest eelistasid minna Inglismaale, kui valikus oli veel Ungari, Bulgaaria ja Taani.
Ka noorte seas oli enim populaarne Inglismaa.

EESTI EUROOPA LIIDUS – MINEVIKUST TULEVIKKU

Euroopa tulevik sõltub nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus tehtud (tehtavatest) otsustest. Eesti jaoks oli üks tähtis otsus Liitumine ELiga. Referendum toimus 14. septembril 2003. Oma uurimistöös käsitlen kolmes Eesti meediaallikas, milleks on Virumaa Teataja, Pärnu Postimees ja uudisteportaal Delfi, avaldatud artikleid ajavahemikus 01.-13.09.2003 ehk kaks nädalat enne valimispäeva.
Jaotasin oma töö neljaks põhipeatükiks: majandusprobleemid, sotsiaalprobleemid, poliitika ning kommentaarid ja tsitaadid Euroopa tuleviku kohta. Esimesed kolm teemat käsitlevad arvamusi vastavate probleemide edasisest arengust ning igaühe all on mainitud kolme peamist mõtet selles vallas.
Kasutatud artiklite loetelu on töö lõpus.
Uurimistöö on suunitlusega minevikust tulevikku. Usun, et peame vaatama hetkeks tagasi, et teha olevikus õigeid valikuid, mis on kasulikud ka pikemas perspektiivis.

Uurimistöö pikemalt siin.

Pronkssõdur teisaldati

Valitsuse kriisikomisjon otsustas vandaalitsejate poolt ettekäändeks toodud hauatähise viivitamatult teisaldada ja paigaldada Kaitseväe kalmistule.
Neljapäeva öösel vastu reedet kogunes valitsuse kriisikomisjon erakorralisele nõupidamisele, et arutada Tallinnas kujunenud olukorda. Lisaks kriisikomisjoni esimehele siseminister Jüri Pihlile, osalesid nõupidamisel valitsuse liikmetest ka peaminister Andrus Ansip ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kriisikomisjoni nõupidamisele järgnes valitsuse erakorraline istung.
Kriisikomisjon kuulas ära siseministri ettekande olukorrast Tallinna kesklinnas. Tõnismäele kogunes 26. aprillil kuni 1500 inimest, kellest osa hakkas kell 21.20 ajal agressiivselt käituma. Kesklinna piirkonnas pandi toime vandalismiaktid, muuhulgas rünnati politseinikke.

http://www.epl.ee/artikkel/383641

Politsei pidas rahustamisoperatsiooni käigus kinni ja paigutas kambritesse enam kui 300 inimest. Suurem osa neist olid ligikaudu 20-aastased noored, ütles politsei pressiesindaja.

Esmaabi vajas 12 politseiametnikku, lisaks vajas üks vajas haiglaravi, teatas Põhja politseiprefektuur reede varahommikul.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=226978

Neljapäeva õhtul ja öösel Tallinna kesklinna toimunud rahutustes sai vigastada 13 politseinikku ja 44 vandaalitsejat, kellest üks suri hiljem pussitamise tagajärjel haiglas.Enamik vandaalitsejate vigastustest on lõikehaavad, mis tekkisid akende purustamisel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.Põhja-Eesti regionaalhaiglasse toimetati 22 kannatanut, neist 18 lasti kodusele ravile, kolm jäeti haiglasse ja üks isik suri pussitamise tagajärjel.Esialgsetel andmetel pussitas Oleg Dimitrit ning sai ka ise vigastusi. Mõlemad isikud toimetati, kus Dimitri operatsioonil suri. Kuriteos kahtlustatav Oleg viibib haiglaravil.

http://etv24.ee/index.php?0573925

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelsoni arvates oli pronkssõduri viivitamatu äraviimine Tõnismäelt oli ainuõige otsus.

"Eks tänane päev näitab, millised on reaktsioonid," ütles Mihkelson ja tuletas meelde, et ka Venemaal ei olnud reaktsioon Eesti valitsuse tegevusele ühene.Mihkelson ütles, et ta usub ja loodab, et vandaalitsemine ja ilmne Eesti riigi vastane tegevus ei saa leida toetust.

http://etv24.ee/index.php?0573928

Loodame, et Lääne meedia kajastab kõiki neid sündmuseid objektiivselt ja ei lase ennast Venemaa võimalikust desinformatsioonist eksitada. Loodame Euroopa Liidult toetavat suhtumist Pronkssõduri asjus.

Vaba Tiibeti eest!

Tiibet – nii kaugel Euroopast. See tingib paraku ka väiksemad on ka tavalise eurooplase teadmised sellest müstilisest, läänemaailmale suletud maailmast. Tiibetit kutsutakse üheks kadunud maaks – nimelt pidevas vasallistaatuses Tiibetil õnnestus siiski aastasadade jooksul oma eripärane kultuur säilitada – kuni 20. sajandini, kui Mao (Zedongi) ülekaalukad jõud selle laastava kiirusega hävitasid. Tänapäevani on põhjusta arreteerimised, peks ja piinamine, kohtuotsuseta vahistamine ja isegi hukkamine Hiina võimude täiesti igapäevased võtted Tiibetis. Pärast 1949 aastat on Tiibetis hävitatud umbes 6000 usukeskust ja tapetud üle 1,2 miljoni inimese. Valge Lootose Hoidja Tema Pühadus XIV dalai-laama, kes on Tiibeti vaimne liider on sunnitud olema Indias paguluses, võimetuna pöörduma tagasi oma kodumaale, isamaale, mida ta üle kõige armastab. Temas nähakse üht auväärsemat ja järgimisväärsemat poliitikut, kellega suhtlemist pidas suureks auks USA president Kennedy; Ühendatud Kuningriigi peaminister ja paljud teised Lääne poliitikud. Paraku on aga Hiina hiigelturu ahvatlus Lääne äriilma suurtegijatele nii magus, et poliitikud ei söanda eriti rohkem teha, kui vaid (Hiina) Rahvavabariigi juhtidele meelde tuletada Tiibetit ja selle liidrit dalai-laamat, kellega neil tuleks läbirääkimistesse astuda!

XIV dalai-laama

Õnneks on Euroopa Liit üks neist ühendustest, mis tunneb suurt huvi Tiibeti käekäigu üle. Näiteks üks kokkuvõte:“In addition, the resolution calls on the Council Presidency to adopt a Declaration indicating "how the EU could facilitate progress towards a peaceful and negotiated solution for Tibet". Parliament also requests that the Council's annual CFSP report include information on progress in the dialogue.” http://www.tibet.com/NewsRoom/euroresolution2.htm

Või noorteorganisatsioon SFT (Students for a Free Tibet): "Students for a Free Tibet (SFT) works in solidarity with the Tibetan people to achieve their quest for freedom and independence. We raise political, economic, environmental, and social issues that affect Tibetans living in Tibet and in exile to the government and the public in the UK. As a network of young people around the world, we campaign for fundamental right of Tibetans to independence. We believe that young people can and must take responsibility to change our world for the better!
http://www.sftuk.org

Tiibeti pagulane eilsel Hiina-vastasel meeleavaldusel Indias New Delhis. Tiibeti lippudesse mähitud ja maalitud nägudega protestijad ärgitasid India valitsust Hiina piiriprovokatsioonidele vastu hakkama. (allikas: http://www.delfi.ee)

Dalai-laama:” Tuletaksin meelde, et millisest maailmajaost me ka ei pärine, põhiolemuselt oleme me ikka needsamad inimesed. Me kõik püüdleme õnne poole ja püüame vältida kannatust. Meil on ühed ja samad põhivajadused ja –mured. Pealegi ihkame me , inimesed, kõik vabadust ja õigust määratleda üksikisikutena iseenda saatust!

Eesti on saavutanud iseseisvuse. Tiibet mitte.
Eesti Vabariigi poolt oleks aga väga ilus tegu, kui Tema Pühadus peagi külla kutsutaks, mida kõrgemal tasemel, seda parem. Oleks vast tõepoolest meilgi viimane aeg kommunistide – seekord siis Hiina kommunistide – ees lömitamine lõpetada mitte üksnes sõnades vaid ka tegudes! (Linnart Mäll)

Mida saab keskmine eurooplane siis Tiibeti heaks teha? Dalai-laama on kunagi öelnud, et rääkige Tiibeti olukorrast. Mida rohkem inimesi teab, seda rohkem kõlapinda leiab küsimus: kuna saavutab Tiibet vabaduse?
Euroopa Liidu tegevus peaks olema Tiibeti küsimuses siiski märksa aktiivsem, vähem Hiina kartlikum ning toetavam just mitte ainult sõnades, vaid ka otsestes tegudes!
Kogu maailma rahu eest. Tiibeti eest!

Tiibeti olukorra täielikuks mõistmiseks soovitan lugeda:
„Vabadus paguluses” XIV dalai-laama Tendzin Gjatso autobiograafia
„Tiibet, Tiibet. Ühe kadunud maa lugu” Patrick French

Internetist:
- www.tibet.com

“HELP US TO BE FREE, TO BE INDEPENDENT, TO BE ABLE TO DO WHAT WE CHOOSE - IN OUR OWN COUNTRY!” Palden Gyatso, munk ja endine poliitvang.



Liis

Kuhu tahaksid reisida noored?

Aprillis viisin läbi küsitluse, kus valikus oli neli riiki, kuhu reisida saaks: Ungari, Bulgaaria, Inglismaa ja Taani
Noorte seas osutus kõige populaarsemaks riigiks Euroopa Liidus, kuhu nad reisida tahaks, Inglismaa (56%).
20% vastanutest eelistas Bulgaariat. 13% oleks reisinud Taani ja 10% Ungarisse.
Võib järeldada, et noorte seas on populaarsem Inglismaa, kuna see on antud valikust kõige kuulsam, eriti armastatud on Inglise kuninganna. Samuti osutus suurel hulgal valituks Bulgaaria, mis äsja selle aasta alguses liitus.
Vastas 30 noort vanuses 11-22 aastat.

Vaba valiku korral mainiti enim ära Itaalia (20%) tema kliima tõttu. 16% vastanuist eelistas Prantsusmaad tänu tema kultuuri ja vaatamisväärsustele ning põhjuseks oli ka prantsuse keele õppimine. Talle järgnesid 8%-ga Suurbritannia, Iirimaa, Portugal ja Austria. Avaldati soovi reisida ka Rumeeniasse, Belgiasse, Hispaaniasse, Kreekasse, Islandile, Taani, Soome ja Saksamaale (4% kõigil).
Vastasid 25 noort vanuses 11-20 aastat.

Veel üks "Liit"! Aafrika Liit

Euroopa Liidu sarnase riikide ühenduse idee on levinud ka Aafrikasse. Aafrika Liitu (African Union - AU) kuulub 53 riiki. Kõik Musta Mandri riigid, välja arvatud Mauritaania ja Maroko, on liikmed.

Aafrika Liit formeeriti Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni (1963) õigusjärgse järeltulijana 2001. aastal. AU eesmärgiks on tagada Aafrikas demokraatia, inimõigused ja jätkusuutlik majandus. Lõimumise tulemuste seas näeb Liit muuhulgas ühtset valuutat, ühtseid kaitsejõudusid ja riiklikke institutsioone (kindlasti märkate sarnasust EL-iga).

Fakte AL-i kohta:

• Pealinn on Addis Abebe (Etioopias)


• 53 liikmesmaad


• Tähtsaim võimuorgan on AL-i Assamblee


• Pindala on 29 797 500 km2 (Euroopa Liidu 4 324 782 km2)


• Elanikke on umbes 850 miljonit (EL-is ümmarguselt 500 miljonit)


• SKT ühe elaniku kohta ~1 896$ (EL-is ~28 213$)


• Liidul on oma sümboolika, ka hümn (tutvuda saate AL-i ametlikul kodukal http://www.africa-union.org/root/au/AboutAU/AUSymbols/ausymbols.htm)

Sõjaline tegevus:

Aafrika Liit on osalenud mitmetel rahuvalvemissioonidel (oma teritooriumil), nt Burundis ja Sudaanis (seoses nn Dafuri konfliktiga).

Minupoolne sõna:

Aafrikale on vaja organiseeritust ja suhteliselt suurt sõltumatust välistest teguritest - need on kindlasti stabiilse arengu ja edu eeldusteks. Seni on toetutud suures osas lääne abile nii materiaalses kui ka ideelises osas. AL-i kohta võib öelda, et see on "laen läänest", mis peaks aitama Aafrikal ise endaga hakkama saada. Liidul on võrreldes EL-iga vaja viia läbi palju rohkem reforme (kunas demokraatia, majandus ja inimõigused on Mustal Mandril halvemas seisus kui Euroopas). Nende kahe organisatsiooni arenguteed ei saa kindlasti sarnased olema. Põhjuseid: 1) Euroopas kujunesid 19.-20. sajandil rahvusriigid, Aafrika maade kohta seda väita ei saa: nt nende piirid pandi suures osas paika vastavalt erinevate kolooniate piiridele (nö jõumeetodil), arvestamata rahva (hõimude jne) paiknemist, st, et puudub riikidesisene ühtsus ning on mitmeid konfliktikoldeid. 2) Aafrika infrastruktuur ja eluolu on väga viletsas seisus võrreldes EL-iga. Põhjuseid on kindlasti veel palju, aga need võib lugeja ise välja mõelda.

Mina arvan, et Aafrika Liidu "lilleline tulevik" on veel kahtlasem kui EL-i oma. Aafrikasse istutati sisse lääne "riikide süsteem" (mis polnud kilndlasti kooskõlas sealsete piirkondade enamiku ühisksondliku arenguga nagu ka koloniaalsüsteem). Nüüd toodi sinna "riikide liidu süsteem", enne kui "riikide süsteem" suutis ennast tõestada ja koduneda. Loodame, et see kahtlane eksperiment on Aafrikas edukas. Seda sama ka Euroopa kohta.

Kliimamuutused ja Euroopa Liidu visioon

Kas te teadsite, et eksperdid on seisukohal, et 2071. aastaks võib igal teisel aastal leida aset kuumalaine, mis on võrreldav 2003. aasta suvel toimunuga, mis põhjustas vähemalt 22 000 Euroopa inimese enneaegse surma.

Kuumalained on tingitud kasvuhoonegaaside liiga suurest kogusest atmosfääris.
Kohe tuli ka loomulikult küsimus, millelele ma leidsin ühes artiklis juba ilusa vastuse.

Mida teeb EL kasvuhoonegaaside probleemi lahendamiseks?

Ühendus ja liikmesriigid on käivitanud mitmeid algatusi Kyoto kohustuste täitmiseks. 2000. aastal käivitas komisjon Euroopa kliimamuutuste programmi, milles määratakse koos liikmesriikide, tööstuse ja VVO ekspertidega kindlaks tulude-kulude lõikes kõige kasulikumad ja kõige paljutõotavamad Euroopa strateegiad ja meetmed. Selle tulemusena on ette valmistatud enam kui 35 õigusakti eelnõu või muud dokumenti, millest enamik on praegu rakendusfaasis. Ilmselt on kõige olulisemaks ja uuenduslikumaks elemendiks Euroopa kasvuhoonegaaside kvootide vahetamise Euroopa süsteem, mis jõustus 1. jaanuaril 2005. aastal. See maailmas unikaalne süsteem hõlmab 11 500 tööstusettevõtet, mis annavad peaaegu poole ELis atmosfääri paisatava peamise kasvuhoonegaasi – CO2 –kogusest. Iga kasvuhoonegaaside allikas saab igas aastas piiratud õiguse kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks, seeläbi luuakse nende gaaside osas maksimaalne lubatav lagi. Kvootidega kauplemise võimalus lubab ettevõtetel vähendada atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside kogust ettevõttele kõige tulusamal viisil.

Väga ilus ja tore tõesti, aga Euroopa vähendab oma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kuigi muu maailm jällegi suurendab seda samas või isegi veelgi suuremas tempos. Kus on siin Euroopa Liidu tegevusplaani laiem mõte, kui muu maailm kaasa ei tule? Ameerika põhimõte on siiani, et küll me teaduse abil leiame rohu kliimamuutustele kunagi, jah täpselt, kunagi. Meil on eurooplastele ilus sõnum MUUTU, aga miks me “muutume” üksi? Keskkonnareostus ei tunne riigipiire kohe kindlasti. Tähtsad inimesed EL-s räägivad, et niimoodi me anname teistele eeskuju. See on minu isikliku arvamuse kohaselt täielik jama. Peale USA tungib maailmaareenile üha uusi suuri reostajaid, eesotsas arengumaade Hiina ja Indiaga. Nende põhimõte on see, et Euroopa ja muu maailm on nii kaua keskkonda reostanud, miks nüüd nende majandus ei võiks sellest kasu saada?

Euroopa kodulehelt leiab kliimamuutuste vastu võitlemise kohta ka sellise lõigu:
Võitlus planeedi soojenemise pidurdamise eest on pikk võitlus. EL peaks võimalikult kiiresti jõudma rahvusvahelise kokkuleppeni tegevuskava kohta pärast 2012. aastat. Sellise kokkuleppega peaksid liituma kõik suured kasvuhoonegaaside tootjad, nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid, see peaks hõlmama kõiki sektoreid, muuhulgas lennundust, meretransporti ja metsade kasutust.
Minule käib sellistes dokumentides väga närvidele sõna peaks. Miks mitte peab? Väga palju oleneb eesmärkide seadmisel sõnastusest ja kui see on nii umbmäärane, siis isegi mina (kui kümnenda klassi laps) saan aru, et selle eesmärgi täitmise võimalikkusesse ise ei usuta.

Euroopa Liit tõdeb uhkusega, et tema on üks ägedamaid globaalse soojenemise vastu võitlejaid. Jätkusuutlik areng on üks kõige aktuaalsemaid teemasid praegu Euroopas ja ka riikide ühenduse arengukavas väga tähtsal kohal. Ilusad eesmärgi on seatud, sellel kõigel on ainult üks miinus, üksi ei suuda Euroopa mitte midagi ära teha, kui sooviks on kliimamuutustega võitlemine. Minu arvates on siiani väga paljuski läbi kukutud teiste riikide kaasamisega kasvuhoonegaaside vähendamise kavasse.

Kevadpäevad Tartus

Hiljuti algasid Tartus tudengite Kevadpäevad. Nende peamiseks eesmärgiks on aasta-aastalt olnud see, et tudengid oma tudengipõlve ikka naudiksid. Siiski kõik üritused ei ole mõeldud ainult tudengitele, paljudest neist saab iga õpilane osa võtta.

Noored! Tore on arutleda, mõelda ning õppida, aga elunautimist ei tohiks ka selle kõige kõrvalt siiski ära unustada. Minge välja, nautige esimesi kevadisi ilmi ning lõbutsege!

Täpsemat infot ürituste kohta loe siit.

Euroopa tegi USAle ära

Rahvusvahelise Valuutafondi IMF prognoosi järgi ületab euroregiooni majanduskasv sel aastal Ühendriikide oma ja seda esimest korda pärast 2001. aastat.
IMF ennustab, et euroregiooni majandus kasvab sel aastal 2,3 protsenti ning USA-s jääb majanduskasv 2,2 protsendi tasemele kuigi alles septembris prognoositi USAle 2,9-protsendist tõusu ning euroregioonidele 2-protsendilist majanduskasvu. Siiski.. järgmiseks aastaks ennustatakse olukorra kujunemist vastupidiseks, sest euroregiooni majanduskasv võib jääda paigale ja USA oma kerkida 2,8 protsendini.

Euro või kroon?

Aprillis läbi viidud küsitlusest selgus ( osalejaid 33 noort, vanuses 11-22), et 41% toetab euro tulekut ja sama suur hulk oli euro vastu. Ükskõikseks jäi 18% vastanutest.
Järgnevalt kajastan vastanute argumendid kummagi valuuta kohta.

Euro
kergem arveldada rahaga
majanduse ühtlane areng
lihtsustab reisimist
hindade ühtlustumine
euro väärtus on kõrgem
vähendaks inflatsiooni
suurendaks turismi

Kroon
Eesti omapära
meil on ilus raha
ilusam kujundus kui eurol
Eestil peab oma raha olema
kroon on Eesti sümbol
ei tekiks „sendimajandust”
kui euro tuleks, tõuseks hinnad