Seoses meie osalemisega Kevadpäevade raames toimuva blogikonkursiga otsustasime küsitleda ka Tartu Ülikoolis õppivaid välistudengeid, et saada täpsemat ettekujutust Euroopa Liidust inimestelt, kes on selles elanud terve oma elu.
Niisiis peale väikest organiseerimist saimegi teha väikese intervjuu 5 välistudengiga, kellest kaks olid Ungarist, kaks Saksamaalt ja üks Hollandist.
Intervjuu kujunes edukamaks kui oleksime osanud arvata – Kõikidele küsimustele vastati ilma mingisuguse ettevalmistuseta põhjalikult ja eelkõige just huvitavalt, nii et kuigi allpool olevad intervjuu lõigud on suhteliselt pikad on need kahtlemata väärt vaatamist.
Kõik küsitletud vastasid, et tulid siia ERASMUS projekti raames, mis on loodud Euroopa Liidu eestvedamisel, et kergendada üliõpilaste õppimisvõimalusi välismaal.
Küsides neilt, et miks just Eesti, oli enimlevinud vastuseks, et ei Ida-Euroopast ega Baltimaadest ei teata suurt mitte midagi ja kuna huvi selle piirkonna vastu oli suur tõidki erinevad teed need üliõpilased siia, Tartusse.
Äärmiselt huvitavalt arutleti ka Eesti elu ja stereotüüpide üle. Näiteks arvast Hollandist tulnud tüdruk, et kuigi Eesti pole veel 20 aastatki iseseisev riik olnud võib meie elukvaliteeti juba vabalt võrrelda Hollandi omaga. Väga heas toonis räägiti ka eestlaste iseloomu kohta.
Järgmiseks kandus intervjuu Türgi teema peale, kus leidus vastandlikke arvamusi. Türgi liitumise kohta Euroopa Liiduga toodi välja nii negatiivseid kui ka positiivseid aspekte. Eelkõige jäi kõlama vastus, et Türgi peaks kõigepealt oma riigi siseasjad korda tegema, korraldama reformatsioone ja võib-olla läbi viima referendumi, et teada saada, kas nende elanikud üldse on huvitatud liitumisest Euroopa Liiduga ja seejärel hakkama keskenduma Euroopa Liidu kriteeriumite täitmisele, et siis võimalikult kiiresti liidu liikmeks pürgida.ELi tulevikust rääkides ei osatud väga palju kaasa rääkida, kuna kunagi ei või teada, mis tulevik kaasa toob. Siiski eeldati, et kuigi struktuur muutub jääb see siiski veel vähemalt meie põlvkonna lõpuni püsima. Samas ei usutud, et võiks kujuneda ühtne Euroopa rahvas, kes räägiks üht keelt ja elaks ühises riigis, kuna kõik rahvused on selleks liiga erinevad.
Kõigest lähemalt näete allpool olevatest intervjuu klippidest.
1. Kust olete pärit? Kuidas aitas EU teid välismaale õppima tulekul? Miks just Eesti?