Euroopa päeva tähistamine

Me otsustasime sõpradega, et tuleb minna tähistama Euroopa päeva juba ammu. Aga kuidas seda teha? Vastuse tänase meie poolse ürituse mõttele leiab minu arvates väga ilusti sellest, kuidas dalai-laama kirjutas Tiibeti kohta: "Rääkige Tiibeti olukorrast. Mida rohkem inimesi teab, seda rohkem kõlapinda leiab küsimus: kuna saavutab Tiibet vabaduse?"

Euroopa Liit on siiski vaba, kuid meie arvates on sellisel päeval peamine paljuski teistele rääkida, mis sündmusega on tegemist. Mida rohkem me räägime, seda rohkem teadvustatakse, et Euroopa on tõesti meie ümber. Ma loodan, et meie tänase retkega me panime mõnesid inimesi tõesti kas või korraks mõtlema EL teemadel ja millise suure kultuuriruumi osa ikka Eesti on.

Nii me kleepisime ennast igasugust nänni täis ja läksime linna peale, soovides kõikidele möödujatele head Euroopa päeva. Igasugustele küsimustele, mis inimestel meid nähes tekkisid, vastasime me hea meelega.

Õnnelik algus.

Siin pildil on näha esimesed uudistajad, keda huvitas, miks me niimoodi riides oleme. Siis me seletasime, mis päeva me tähistame. Neil tüdrukutel näis väga lõbus olevat.

Raamatukogut külastades jalutas meile vastu minu klassijuhataja Tiina Pluum. Euroopa poisid tõid tema näole küll ühe ilusa naeratuse.

Hästi huvitav oli vestelda ühe vana mehega, kes kandis pusa, mille peal olid suurelt Euroopa tähed(seljal). Nähes meie rõõmsameelsust alustas ta hea meelega vestlust ja tuleb välja, et põlvkondade vahelised erinevused ei olegi nii suured. Tema sõnul ei ole tal temavanuseliste sõprukonnast ühtegi inimest, kes oleks EL vastu.

Tagasitulles poes juhtusime me nägema Kaarli õde, kes meid nähes alguses ehmatas päris ära. Temalegi rääkisime me oma riietuse eesmärgist- panna inimesi kas või korraks mõtlema EL üle ja ühtlasi ka teadvustada, et täna on Euroopa päev.

Lõpp.

Pärast poeskäiku lõppeski meie kolme Euroopa päeva tähistamine. Nii tore oli vaadata inimeste kavalaid naeratusi, kui me neile head Euroopa päeva soovisime. Keegi ei turtsunud kordagi meie peale ja see kõik oli üks suur ja positiivne kogemus.

Projekt Galileo

Galileo on plaanitava Euroopa oma satelliitnavigatsioonisüsteemi nimi. Süsteem on EL-i ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ühine ettevõtmine ning on mõeldud eelkõige tsiviilkasutuseks. Tegelikult rahastavad projekti umbes kahe kolmandiku ulatuses eraettevõtjatest investorid; ülejäänud kulud katavad EL ja Euroopa Kosmoseagentuur. Galileost peaks saama alternatiiv USA kontrolli all olevale GPS-ile ja Venemaa GLONASS-ile. Seeläbi suureneb kindlasti Euroopa sõltumatus välistest teguritest, sest näiteks GPS on täielikult USA kontrollitav.

Galileo hakkab koosnema 30 satelliidist. Esimene 600 kg Galileo satelliit saadeti kosmosesse 2005. aastal (GIOVE-A). USA asekaitseminister Paul Wolfovitz saatis reaktsioonina Galileo käivitamisele oma Euroopa kolleegidele kirja milles väitis, et Galileo võib valedes kätes ohustada USA julgeolekut – loogiline reaktsioon uue „monopoliõõnestava” konkurendi tulekule.

Viimaste uudiste kohaselt on umbes 4,9 miljardit dollarit maksev projekt GALILEO jõudnud kriisiolukorda, sest rahalised toetused on puudulikud ja töövõtjad ei suuda omavahel töökohustusi ära jagada. Esialgsete plaanide kohaselt pidi süsteem toimima hakkama 2011. aastal, aga Saksamaa transpordiminister on veendunud, et enne 2012. aastat pole võimalik seda käivitada.

Minu arvates oleks totter kui projekt takerduks finantsküsimustesse. Kuskil oli toodud võrdlus, et Galileo kogumaksumus on võrreldav ca 150-200 km heale kiirteele kuluva rahaga – Kas siis Galileo pole väärt 200 km kiirteed? Vajaliku rahasumma (4,9 mlrd $) peaks olema kasvõi EL-il hea tahtmise juures jõukohane olema. Nagu mina aru sain on nö finantsprobleemid tekkinud sellest, et kulutused ja tööd on jagatud liiga paljude eri institutsioonide (riigid, firmad) vahel ning ei suudeta nende jagunevuses kokku leppida (projekti algusaegadel olevat probleemiks olnud isegi see, et toetusi pakuti liiga palju). Sellest lähtuvalt oleks EL, kui paljusid riike ühendav organisatsioon, sobiv pearahastaja (muuseas: projekti rahastavad ka mitmed mitte-Euroopa riigid, nt Hiina ja Lõuna-Korea). Teada on, et suurematel toetajatel saab olema rohkem võimu süsteemi üle (sh ka osa loodetavast kasumist) – Kas poleks siis hea kui „vägi” oleks EL-i käes? Loodetavasti suudetakse leida "kuldne kesktee" erinevate huvide vahel.

Linke:

http://www.esa.int/esaCP/index.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Galileo_positioning_system

9.mai-Euroopa päev

Täna on Euroopa päev, millega tõmmatakse joon alla ka meie blogide kirjutamisele. Miks just sellisel kuupäeval? Nimelt 9. mail 1950. aastal esitas Robert Schuman Euroopa ühendamise idee, seda ettepanekut teatakse Schumani deklaratsiooniga ja seda peetakse EL alguseks. Omamoodi on see päev Euroopa sümbol- 9.mai on Euroopa päev. See aasta möödus ka Rooma lepingu tähistamisest 50. aastat ja paljudele on kindlasti kõrva jäänud, et Euroopa moto on "Üheskoos aastast 1957". Tegelikult on see lause lihtsalt selleks, et tähistada seda ümmargust juubelit. Euroopa Liidu ametlik moto on "Ühinenud mitmekesisuses", selle moto kohta võib täpsemalt lugeda siit.

Igatahes meie blogitiim soovib kõikidele head Euroopa päeva ja palun tulge ka seda tähistama. Tartus on üritusi mitmeid ja meie kavatseme neist ka osa võtta.

Uurimustööde konkurss "Minu Euroopa"

Sel aastal möödub 50 aastat Rooma lepingu sõlmimisest, millega pandi alus Euroopa Majandusühendusele, nagu Euroopa Liitu sel ajal nimetati. Selle sündmuse tähistamise puhul kuulutati välja uurimustööde konkurss "Minu Euroopa". Väga hea on tõdeda, et meie kooli õpilastel läks väga hästi-12b klassi õpilane Tarmo Puolokainen oli I ja 12c klassi õpilane Aire Rihe saavutas III koha. Õnnitleme!

Intervjuu välistudengitega

Seoses meie osalemisega Kevadpäevade raames toimuva blogikonkursiga otsustasime küsitleda ka Tartu Ülikoolis õppivaid välistudengeid, et saada täpsemat ettekujutust Euroopa Liidust inimestelt, kes on selles elanud terve oma elu.
Niisiis peale väikest organiseerimist saimegi teha väikese intervjuu 5 välistudengiga, kellest kaks olid Ungarist, kaks Saksamaalt ja üks Hollandist.
Intervjuu kujunes edukamaks kui oleksime osanud arvata – Kõikidele küsimustele vastati ilma mingisuguse ettevalmistuseta põhjalikult ja eelkõige just huvitavalt, nii et kuigi allpool olevad intervjuu lõigud on suhteliselt pikad on need kahtlemata väärt vaatamist.
Kõik küsitletud vastasid, et tulid siia ERASMUS projekti raames, mis on loodud Euroopa Liidu eestvedamisel, et kergendada üliõpilaste õppimisvõimalusi välismaal.
Küsides neilt, et miks just Eesti, oli enimlevinud vastuseks, et ei Ida-Euroopast ega Baltimaadest ei teata suurt mitte midagi ja kuna huvi selle piirkonna vastu oli suur tõidki erinevad teed need üliõpilased siia, Tartusse.
Äärmiselt huvitavalt arutleti ka Eesti elu ja stereotüüpide üle. Näiteks arvast Hollandist tulnud tüdruk, et kuigi Eesti pole veel 20 aastatki iseseisev riik olnud võib meie elukvaliteeti juba vabalt võrrelda Hollandi omaga. Väga heas toonis räägiti ka eestlaste iseloomu kohta.
Järgmiseks kandus intervjuu Türgi teema peale, kus leidus vastandlikke arvamusi. Türgi liitumise kohta Euroopa Liiduga toodi välja nii negatiivseid kui ka positiivseid aspekte. Eelkõige jäi kõlama vastus, et Türgi peaks kõigepealt oma riigi siseasjad korda tegema, korraldama reformatsioone ja võib-olla läbi viima referendumi, et teada saada, kas nende elanikud üldse on huvitatud liitumisest Euroopa Liiduga ja seejärel hakkama keskenduma Euroopa Liidu kriteeriumite täitmisele, et siis võimalikult kiiresti liidu liikmeks pürgida.ELi tulevikust rääkides ei osatud väga palju kaasa rääkida, kuna kunagi ei või teada, mis tulevik kaasa toob. Siiski eeldati, et kuigi struktuur muutub jääb see siiski veel vähemalt meie põlvkonna lõpuni püsima. Samas ei usutud, et võiks kujuneda ühtne Euroopa rahvas, kes räägiks üht keelt ja elaks ühises riigis, kuna kõik rahvused on selleks liiga erinevad.
Kõigest lähemalt näete allpool olevatest intervjuu klippidest.

1. Kust olete pärit? Kuidas aitas EU teid välismaale õppima tulekul? Miks just Eesti?

2. Mida teadsite Eestist enne siia tulekut ja mida arvate sellest nüüd?

3. Kas Türgi peaks liituma Euroopa Liiduga?

4. Milliseks kujuneb Euroopa Liidu tulevik?

Levimuusika EL-is

Väga paljud eesti noored on kindlasti tuttavad suure hulga Suurbritannia, Skandinaavia ja Saksamaa artistidega (arvatavasti ka mõne Läti omaga). Ma oletan, et ei eksi eriti palju kui väidan, et ülejäänud EL-i maade muusika on enamikule must maa (oli osalt ka mulle). Arvan, et inimesed peaksid olema uurivad ja mitte tarbima (kuulama) ainult nö mainstream massimuusikat (tuleb palju muusikakanalitest ja mille kohast infot võib leida paljudes ajakirjandus väljaannetes). Vajalik on mitmekesisus, tuleb kuulata artiste erinevatest riikidest ja kultuuridest: see tuleb üldisele silmaringile kasuks ning kindlasti ühendab mingit abstraktset moodi inimesi (nt kui eestlased kuulavad Kreeka helisid vms); seega aitab EL-i tema eesmärkide saavutamisel. Probleem, mis kerkib seoses muusika kättesaadavusega vajab veel lahendust (erinevate artistide promomise läbi jne). EL-i riikide artistide mitmekesisus ja rohkus on nii suur, et kindlasti leiaks iga levimuusikahuviline neist mõne lemmiku. Eelnev oli soovitus, sest maitse üle ei vaielda.
Surfasin interneti abil natuke EL-i maade levimuusikamaastikul ja kasutasin oma mõningaid eelteadmisi ning valisin välja mõned põnevamad artistid. Järgnevas toon need välja riikide kaupa (sulgudes on mõnel puhul youtube lingid, mille kaudu saate tutvuda tuntumate lugudega). Et post liiga pikaks ei veniks esitlen muusikuid ainult kümnest riigist; ülejäänute kohta võite iseseisvalt uurida. Ehk keegi leiab midagi põnevat. Nimekiri on küll subjektiivne, aga püüdsin välja valida artiste mitte oma eelistuste järgi, vaid huvitavust ja mitmekesisust arvestades.

Prantsusmaa:
1) Manu Chao (sündinud Hispaanias) – viljeleb nn ladina-folkmuusikat (King of the Bongo).

Kreeka:
1) Vangelis – helilooja, kes viljeleb elektroonilise ja klassikalise muusika segastiili; ta on olnud ka mitmete progebändide liige, nt Aphrodite’s Child (The Four Horseman ). Kindlasti olete kuulnud mõnda Vangelise lugu (Conquest of paradise ; Chariots of Fire ).

Hispaania:
1) Ska-P – ansambel, mis viljeleb ska-punki (Cannabis).

Poola:
1) Muscovite – bänd, mis viljeleb alternatiivset rockmuusikat (Dla Ciebie)
2) Kapela Ze Wsi Warszawa (inglise keeles Warsaw Village Band – bänd, mis viljeleb segu Poola folgist ja moodsamat sorti muusikast (In the forest ).

Tšehhi:
1) Tata Bojs – nende stiiliks on alternatiiv-rock-elektroonika (Atention Aux Hommes!).

Austria:
1) Summoning – nende stiiliks on eepiline raskemetall, mitmed lood on ispireeritud Tolkieni teostest (Passing Khazad Dum ).
2) Christina Stürmer – viljeleb tüüpilist “peatee pop-rocki” (Nie Genug ).

Ungari:
1) Omega – sotsialismiaegne vana bänd, mis viljeleb aranžeeringutega rocki - midagi Moody Bluesi sarnast (Gyöngyhajú lány, tegu on isegi Eestis tuntud vana looga, mille inglisekeelse versiooni nimi on The Girl With Pearl's Hair)

Belgia:
1) Vive la Fete - kaheinimesebänd, mis mängib elektroonilist levimuusikat (Touche le Pas ).

Portugal:
1) Madredeus – 1985. aastal asutatud Ribero bänd, mis viljeleb folki (O Pastor).

Itaalia:
1) Zucchero – kähedahäälne laulja, kes esitab bluesisugemetega pop’i ja rock’i (Blue).

EL-i tegevusest seoses levimuusikaga:

1. Koostöös EL-iga annab Euroopa Muusikatööstus välja auhinda Breaking the Borders (kümnele artistile), mille eesmärgiks on näidata Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja suurendada artistide liikuvust ja tuntust Euroopas (Täpsem Info ).

2. EL-iga on tihedalt seotud European Music Office (EMO). EMO, mida toetab EL, on loodud selleks, et organiseerida ja toetada Euroopa muusikaga seotud organisatsioonide tegevust ja propageerida erinevaid muusikastiile. EMO rahastab ka projekte.

Uurimustöö Euroopa Liidu tulevikust

Ühel kenal kevadpäeval istusime Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja Toomas Jürgensteini ja Maria ning Maritiga kooli raamatukogu privaatsesse nurgakesse maha ja asusime mõnusasti juttu vestma. Õigemini, õpetaja rääkis, meie kuulasime nagu ikka kombeks...


27. aprilli hommikul, veidikene segadusse aetuna öistest sündmustest, läksime koos Karliga küsitlema 62 õpilast kahest klassist (humanitaar: 11D; reaal: 10A)...

Küsitluste tulemused kajastuvad siin.

Kokkuvõttes võib rahuliku südamega öelda, et Treffneri kooli õpilased on rahul Eesti Vabariigi, meie kodumaa ühinemisega Euroopa Liiduga. Kuigi suur enamus õpilasist tahaks tulevikus Euroopasse õppima minna, usutakse siiski, et Eesti rahvuskultuurid säilivad. Samuti oli meie lugupeetud religiooniõpetuse õpetaja arvamusel, et Euroopa Liiduga seoses ei toimu suurel määral Eesti rahvastiku kahanemist.Hea oli ka lugeda, et ollakse arvamusel, et häda korral ruttab Euroopa Liit meie väikest maad kaitsma ja nagu nüüdseks näha on (seoses Venemaal toimunuga), seda see ühendus ka teeb.

Meie arvamused Euroopa Liidust

(Pildid meie blogitiimist)

Meie arvamused Euroopa Liidust

Sellel aastal võtab meie võistkond osa ajaveebide konkursist “Euroopa-ühinenud mitmekesisuses”. Projekti rahastab loomulikult EL, aga mida arvavad osalised ise Euroopa Liidust? Kõik arvamused ei ole positiivsed, nagu võiks arvata. Liiga pikaks oleks läinud, kui kõik oleksid oma mõtted eraldi postitanud ja nii me tegime sedamoodi, et arvamused saadeti mulle ja mina tõin välja huvitavamad vaatepunktid erinevatelt inimestelt ja ühtlasi ka üldmulje.

EL loomise juures peatudes rõhutasid Henrik, Lauri ja Maria, et algselt oli see vaid pelgalt majandusliku koostöö eesmärgil. Henrik ja Maria kirjutasid, et ajapikku on majanduslikust koostööst väljaarenenud koostöö kõikides sfäärides. Muidugi tekib koheselt küsimus miks. Väga huvitavalt vastas sellele küsimusele Ants, kelle sõnul erinevalt ühe-kahe sajandi tagusest ajast (nö. rahvusriikide eelsest ajast), mil riike ühendasid valitsevate dünastiate vahelised sidemed (abielu, veresugulus jms) on praegusel ajal riike ühendavaks organiks euroliit. Suhtlemine ja läbikäimine on vajalikud, ainult selle "vormid" on erinevad. Ehk siis sidemete tihenemine on olnud lihtsalt loomulik ja kõigile vajalik areng.
Arvamused on igati toredad, aga peaküsimus on minu arvates noortele see, kas EL-l on nende arvates tulevikku. Rõõm on tõdeda, et sellele küsimusele vastates oli meie blogitiim peaaegu üksmeelne: on! Mina arvan isiklikult, et tegelikult on vale üldse eestlastele püstitada küsimust, kas EL-l on tulevikku. Vastus peab olema ilmselge: peab olema! Ilma selle liitude ühenduseta ei ole meil kuhugile minna (mõeldes eriti Eesti-Venemaa suhete üha suuremale teravnemisele). Triinu kirjutas: kui meie taga praegu ei oleks Euroopa Liidu ühendavalt tugevaid jõudusid, ei oleks meil muud võimalust, kui Venemaale järjest rohkem ja rohkem meele järele olla üritada ja võib-olla lõpuks ka olla jälle osa „vabade riikide võitmatust liidust”. Arvamused meil selles teemas siiski päris ühtsed ei olnud. Liisi arvates on Euroopa Liit lihtsalt järjekordselt üks liit, mille tulevik on teadmata. See kõik on üks suur eksperiment, mis nõuab ohvreid tema sõnul. Ta arvab, et EL laguneb (nagu kõikide riikide liitudega on seni juhtunud), aga ta ei oska õelda, kas see juhtub kindlasti. Mõeldes tulevikule, mis me siis teeme ilma selle riikide ühenduseta?

Järgnevalt toon ma välja mõned meeldejäävamad tsitaadid:

Kindlasti peab Eesti, nagu ka iga teine liikmesriik, tegema omapoolseid järeleandmisi ja panuseid ELi tulevikku, kuid nagu juba ütlesin – olen sügavalt veendunud, et liitumine oli 100% õige samm.

Triinu

ELi puhul toimub mingil määral nö ühendatud veeanumate efekt -veetase jääb anumates võrdsele tasemele. Selle all mõtlen ma hüvede (raha jms.) jagamist EL siseselt, praeguse poliitikaga toetatakse palju uusi tulijaid ning kunagi on meie suhteliselt suured sotsiaalsed-majanduslikud vahed tasandatud.

Ants

Euroopa Liit on igas mõttes mulle tähtis, sest minu elu ja elukvaliteet sõltub sellest.

Helge

Ideede teostus-tulemus(EL kohta).

Marit

Euroopa Liit on meid rohkem mõjutanud, kui me arvame.

Henrik

Enamustes arvamustes mainiti ära ka kõikvõimalikud projektid ja noortevahetused, mis saavad tänu Euroopa Liidule teoks. Kumas ka mõte, et Eesti sugusel väikeriigil oleks suhteliselt mõttetu üksi Euroopas olla.
Järeldus on suhteliselt tavaline, enamus blogijatest on positiivselt Euroopa Liidu suhtes meelestatud. Muidugi oli ka kriitikat. Mina igatahes ( ja ma usun, et seda arvamust jagavad ka teised) olen tohutult õnnelik, et meil on rõõm olla EL liige, eriti Eesti-Venemaa üha pingestuvate suhete taustal. Meie seljataga on otsekui midagi suurt ja võimast ning raske uskuda, kuid meie väike riik on osa sellest.

(Pildilt on puudu Ants)

Euroopa päevikud

Täna jagati kolmele 11ndale klassile ( 11c, 11d, 11e) Kevadpäeva tähistamise raames kätte Euroopa päevikud.

Euroopa päeviku eesmärgiks on aidata noortel eurooplastel tundma õppida enda kui tarbijate õigusi ja kohustusi. Lisainfot päeviku kohta võib leida siit.

Õpetaja Aare Ristikivi manitses õpilasi neid päevikuid mitte ära kaotama, sest järgmisel aastal võetakse sealt kindlasti natukene materjali.

Kolme õpilase käest küsisime me ka, mis on nende arvates Euroopa päeviku eesmärk.

Ann: Tutvustada EL-i ajalugu ja loomulikult kasutamiseks.

Lauri ja Karl-Erik: Informatsioon EL ajaloo kohta ja ilusad pildid. Lõppu lisasid nad, et päevikus on tohutu hulk igasugust erinevat informatsiooni veel.

Kui me küsisime õpilaste käest, kas nad hakkavad seda päevikut ka kasutama, siis vastus oli ühemeelne jah.

Täna pärastlõunal sõitis Eesti delegatsioon juba Helsingisse, et valmistuda seal toimuvaks Eurovisiooni lauluvõistluseks. Eestit esindab sel aastal Gerli Padar lauluga "Partners in crime". Gerli enda sõnul ta eriti ei pabista, sest nagu teada, võistlevad sel võistlusel mitte niivõrd lauljad, vaid just laulud. Samuti pole ta ennast teiste võistlevate lauludega eriti kurssi viinud, kuna leidis, et see ei annaks tema esitusele nagunii suurt midagi juurde.

Nagu me kõik teame võitis eelmisel aastal Eurovisiooni lauluvõistluse Soome, lauluga "Hard rock, hallelujah". Seega toimub tänavune võistlus samuti Soomes, Helsingi Hartwall Arenal. Suur pidu kogu Euroopa jaoks saab alguse 10.mai õhtul, kui poolfinaalis asuvad riigid heitlusesse finaalikoha pärast. See on sündmus, mis toob korraga televiisorite ette miljonid inimesed üle kogu Euroopa. Nii, et hoidkem omadele pöialt ja loodame, et ehk õnnestub Gerlil sama hullumeelse teoga hakkama saada nagu ta venna aastal 2001 Kopenhaagenis.

Kevadpäeva viktoriin

Kevadpäeva tähistamise puhul viis meie juhendaja Aare Ristikivi klassi täitma Kevadpäeva viktoriini, mis asub aadressil:

http://kevadpaev.oesel.ee/

Tagasisidena oli peamine see, et viktoriini ülesehitus oli kuidagi keeruline. Vastasid küsimuse ära ja panid sinna kontrolli, aga õiget vastust ikka ei ilmunud. Nii jäi kindlasti nii mõnelegi mõni küsimus segaseks.
Suurim üllatus oli paljudele see, et kõige rohkem EL raha läheb põllumajanduspoliitikale. Enamus vastasid valesti ka küsimusele, kui paljudes maades on kasutusel euro(13).

Kuna õppekava on niigi tihe, siis õpetaja andis meile veel kaks linki, kus on huvitavaid küsimusi EL kohta. Nende täitmine ei ole kohustuslik, lingid anti lihtsalt neile, kellel on huvi.

http://www.euroinfo.ee/ed/

http://www.europarl.ee/euroopaviktoriin/

Kevadpäeva kontsert

Kolmapäeval toimus meie koolis Kevadpäeva tähistamise raames Kevadpäeva kontsert, mis on meil saanud juba traditsiooniks. Selle kontserdiga tähistasid ühtlasi ka meie tantsugrupp "Tantsutallad" kümne aastaseks saamist ja segakoor "Anima" kahekümne viie aasta täitumist oma loomishetkest.