Tuesday, April 24, 2007

Kliimamuutused ja Euroopa Liidu visioon

Kunstniku visioon kliimamuutustest
Kas te teadsite, et eksperdid on seisukohal, et 2071. aastaks võib igal teisel aastal leida aset kuumalaine, mis on võrreldav 2003. aasta suvel toimunuga, mis põhjustas vähemalt 22 000 Euroopa inimese enneaegse surma.

Kuumalained on tingitud kasvuhoonegaaside liiga suurest kogusest atmosfääris.
Kohe tuli ka loomulikult küsimus, millelele ma leidsin ühes artiklis juba ilusa vastuse.
Mida teeb EL kasvuhoonegaaside probleemi lahendamiseks?

Ühendus ja liikmesriigid on käivitanud mitmeid algatusi Kyoto kohustuste täitmiseks. 2000. aastal käivitas komisjon Euroopa kliimamuutuste programmi, milles määratakse koos liikmesriikide, tööstuse ja VVO ekspertidega kindlaks tulude-kulude lõikes kõige kasulikumad ja kõige paljutõotavamad Euroopa strateegiad ja meetmed. Selle tulemusena on ette valmistatud enam kui 35 õigusakti eelnõu või muud dokumenti, millest enamik on praegu rakendusfaasis. Ilmselt on kõige olulisemaks ja uuenduslikumaks elemendiks Euroopa kasvuhoonegaaside kvootide vahetamise Euroopa süsteem, mis jõustus 1. jaanuaril 2005. aastal. See maailmas unikaalne süsteem hõlmab 11 500 tööstusettevõtet, mis annavad peaaegu poole ELis atmosfääri paisatava peamise kasvuhoonegaasi – CO2 –kogusest. Iga kasvuhoonegaaside allikas saab igas aastas piiratud õiguse kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks, seeläbi luuakse nende gaaside osas maksimaalne lubatav lagi. Kvootidega kauplemise võimalus lubab ettevõtetel vähendada atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside kogust ettevõttele kõige tulusamal viisil.
Väga ilus ja tore tõesti, aga Euroopa vähendab oma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kuigi muu maailm jällegi suurendab seda samas või isegi veelgi suuremas tempos. Kus on siin Euroopa Liidu tegevusplaani laiem mõte, kui muu maailm kaasa ei tule? Ameerika põhimõte on siiani, et küll me teaduse abil leiame rohu kliimamuutustele kunagi, jah täpselt, kunagi. Meil on eurooplastele ilus sõnum MUUTU, aga miks me “muutume” üksi? Keskkonnareostus ei tunne riigipiire kohe kindlasti. Tähtsad inimesed EL-s räägivad, et niimoodi me anname teistele eeskuju. See on minu isikliku arvamuse kohaselt täielik jama. Peale USA tungib maailmaareenile üha uusi suuri reostajaid, eesotsas arengumaade Hiina ja Indiaga. Nende põhimõte on see, et Euroopa ja muu maailm on nii kaua keskkonda reostanud, miks nüüd nende majandus ei võiks sellest kasu saada?

Euroopa kodulehelt leiab kliimamuutuste vastu võitlemise kohta ka sellise lõigu:
Võitlus planeedi soojenemise pidurdamise eest on pikk võitlus. EL peaks võimalikult kiiresti jõudma rahvusvahelise kokkuleppeni tegevuskava kohta pärast 2012. aastat. Sellise kokkuleppega peaksid liituma kõik suured kasvuhoonegaaside tootjad, nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid, see peaks hõlmama kõiki sektoreid, muuhulgas lennundust, meretransporti ja metsade kasutust.
Minule käib sellistes dokumentides väga närvidele sõna peaks. Miks mitte peab? Väga palju oleneb eesmärkide seadmisel sõnastusest ja kui see on nii umbmäärane, siis isegi mina (kui kümnenda klassi laps) saan aru, et selle eesmärgi täitmise võimalikkusesse ise ei usuta.

Euroopa Liit tõdeb uhkusega, et tema on üks ägedamaid globaalse soojenemise vastu võitlejaid. Jätkusuutlik areng on üks kõige aktuaalsemaid teemasid praegu Euroopas ja ka riikide ühenduse arengukavas väga tähtsal kohal. Ilusad eesmärgi on seatud, sellel kõigel on ainult üks miinus, üksi ei suuda Euroopa mitte midagi ära teha, kui sooviks on kliimamuutustega võitlemine. Minu arvates on siiani väga paljuski läbi kukutud teiste riikide kaasamisega kasvuhoonegaaside vähendamise kavasse. Süsihappegaasi kontsentratsiooni pidev suurenemine

4 comments:

Enno said...

http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel728_710.html

See artikkel Horisondist on üks minu lemmikuid teemadel süsihappegaas ja kliima.
Ma ütleks, et ka piirangud kasvuhoonegaaside väljalaskele pole halb, aga põhiline on sealjuures loodusliku taastooteüksuse(aka mets ne.) mõistlik kasutus.

Ja Karl, nii kurb kui see ka pole, ega need uued majanduslikud tulijad nagu Hiina ja India ei nõustu EL`i piirangutega mitte kunagi, kui EL´il pole neile midagi vastu pakkuda ;). Moraali ei ole mõtet lugeda riikidele, kes vaevlevad vaatamata oma majanduslikule edule päris suurte rahvastikuprobleemide(India) käes või piiravad oma kodanike juurdepääsu internetile(Hiina Google tsensuuri skandaal).

Karl said...

Inimmõju on praegu looduslikes tsüklites vaid “müra” tasemel. Keegi ei eita, et ilm praegu soojeneb ja süsihappegaasi hulk atmosfääris kasvab. Kuid viimase hulk on tsükliliselt muutunud ka varasematel geoloogilistel perioodidel, mil inimmõjust rääkida oleks kohatu.


See on üks lõik, mille ma leidsin sellest artiklist.
Loodusliku taastooteüksuse nätega ma nõustun tõesti.
Aga see artikkel näitab minu arvates võhiklikkust, laseme ikka samas tempos edasi. See on see teooria, et planeet kohandub inimmõjule. NSV Liidus oli ka kunagi moto, et loodus ei anna meile mitte midagi, meie võtame kõik loodusest. Ja selle suure riigi looduse olukord on kaugel ideaalsest.
Ma ei loe moraali neile riikidele. Ma ei loe moraali mitte kellegile, lihtsalt El peab aru saama, et üksi globaalsete kliimamuutuste vastu ei saa.

Enno said...

Aga see artikkel näitab minu arvates võhiklikkust, laseme ikka samas tempos edasi. See on see teooria, et planeet kohandub inimmõjule. NSV Liidus oli ka kunagi moto, et loodus ei anna meile mitte midagi, meie võtame kõik loodusest. Ja selle suure riigi looduse olukord on kaugel ideaalsest.
Ma ei loe moraali neile riikidele. Ma ei loe moraali mitte kellegile, lihtsalt El peab aru saama, et üksi globaalsete kliimamuutuste vastu ei saa.

See oleneb kuidas tõlgendada antud infot, minu jaoks kinnitab ta mõnes mõttes, et probleem on muus kui üldiselt arvatakse... sõltub muidugi tõlgendamisest.

Muide, ma usun, et EL saab väga hästi aru kõigest, aga nagu ma ütlesin, reaalpoliitikas on moraalil eetikal ja vastusutundel vähe ruumi olla.

Anonymous said...

Ahastus tekib sellest, et tegelikult (selle protsessi aeglustamiseks, sest täiesti peatada seda enam ei saa) ei ole vaja teha midagi väga kolossaalset. Iga üksikisik peab ressursse lihtsalt arukalt kasutama.
Paljud mõtlevad selle peale, aga väga vähesed panevad näiteks iga kord toast lahkudes tule kustu vms.