
„Palju õnne, seltsimehed Klenski, Zarenkov ning teised Konstitutsioonipartei ja Notšnoij Pozori aktivistid. Eile öösel näitasite lõpuks oma palet. Või teenis inimeste peksmine, poodide rüüstamine ja lehe-kioskite süütamine ajaloolise tõe ja selle monumendi kaitsmist, mida te väga oma tegemistes rõhutate?...,“ alustab tänase Postimehe juhtkirjas Mart Arop. See võtab hästi kokku selle kõik, mis Tallinnas ja tegelikult ka kogu Eestis viimastel päevadel toimunud on.
„…On ilmne, et midagi on meie ühiskonnas väga mäda, kui pärast 15 aastat iseseisvust leidub sadu noori, kes on esimese üleskutse peale „Rossija! Rossija!“ karjudes valmis tapma, peksma ja röövima…,“ nendib ta põhjendatult.
Ajalehes Kommersant tembeldas Venemaa parlamendi esimees Boris Grõzlov Eesti võimude teod „ketserluseks“ ning tema lause „Kui natsid ei suutnud elavatest inimestest jagu saada, siis Eesti valitsus püüab jagu saada surnutest,“ näitab selgelt, et venelased peavad eestlasi mõtlematult ning n.ö. demokraatliku Venemaa ajalookäsitlusest mõjutatuina natsistideks. Tülgastav oli näha 27. aprillil Riigikogu ees väikeseid vene koolilapsi, kes röökisid, et eestlased on fašistid ilma, et nad teaks, mis see tähendabki (fašism oli hoopis Itaalia Mussolini ideoloogia). Sellist maailmanägemust on neile õpetanud nende vanaemad ja emad-isad, kes pole terve oma elu jooksul, mil nad on Eestis elanud, suvatsenud kiusu pärast ära õppida eesti keelt, kuigi teavad, et ei lähe Eestist kuhugi, sest elu siin on mitmeid kordi parem kui Venemaal. Röövlite ja mässajate hulgas oli inimesi kõigist põlvkondadest.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sõnas: „Me peame astuma tõsiseid samme, mis näitaks meie tõelist seisukohta selle ebainimliku teo (mõeldakse pronksmehe teisaldamist) suhtes. Arvan, et just seda me teemegi,“ ütles ta.
Sestap võime olla kindlad, et Venemaa ajab oma asja nagu ikka – ähvardades ning levitab oma visiooni laialdaselt ja kui näiteks mõelda Norra ning Venemaa välisministri kohtumisele, siis kohati päris edukaltki.
CNN andis asja edasi ilma ilustamata ja märkis ära Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese sõnad „Meile kujutab see sõdur küüditamisi ja mõrvu, meie maa purustamist, mitte vabastamist. See on massimõrva monument.“
Samuti märgiti ära peaminister Andrus Ansipi arvamus, et pronkssõduri teisaldamine on riigi siseasi ja kunagi ei ole olnud juttu monumendi lõhkumisest.
CNN nagu paljud teised meediakanalid rõhutas, et Eesti ei ole iseseisvumisest saati niivõrd vägivaldset väljaastumist näinud.
http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6602171.stm
http://www.cnn.com/2007/WORLD/europe/04/27/soviet.statue.reut/index.html
http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6599937.stm37.stm
http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6599145.stm
Saksa ajaleht Handesblatt kirjutas, et Eesti valitsus lasi pimeduse varjus maha võtta Nõukogude Liidu armee auks püstitatud mälestusmärgi.
Gerhard Schroeder, endine Saksamaa liidukantsler, kes ajab Putiniga gaasijuhtme asja arvas, „et viis, kuidas Eesti pronkssõduriga talitab, näitab halba maitset ja mitte nende sõdurite austamist“, kes võitlesid Teises maailmasõjas natsismi vastu. Siin näeme jällegi Putini laia haaret.
Saksa praegune liidukantsler Angela Merkel kutsus samuti Venemaad ja Eestit üles jõudma ühisele keelele-meelele.
Austria Die Presse vahendas, et politsei kaotas Tallinnas kontrolli noortebandede üle.
Prantsusmaa lehtede Le Figaro ja La Liberation võrguväljaanded vahendasid lakooniliselt öösel toimunud sündmusi ja märkisid, et Vene föderatsiooni nõukogu esimees Sergei Mironov esitas üleskutse katkestada Eestiga diplomaatilised suhted.
Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomate veergudel käsitleti Tallinna sündmusi neutraalselt nagu Ukrainaski. Selle lugejad avaldasid ka arvamust, et Tallinna sündmuste valguses peaks Soome kiiremas korras NATOsse astuma, sest venelased muutuvad järjest agressiivsemaiks ja nii kui nii ründavad varsti ka Soomet.
Leedu ja Läti toetavad Eestit igati.
Euroopa Liidu üks liidritest Javier Solana oli Eesti poolt ja mõistis hukka vägivalda öö hakul Tallinnas. Ta helistas EV president Toomas Hendrik Ilvesele ja teatas, et EL toetab ja mõistab Eestit selles küsimuses.
ÜRO juht Ban Ki-moon kutsus Eesti ja Venemaa üles lahendama oma vaidlusi „austuse ja lepituse vaimus“ ja tundis kahetsust vägivalla ja ühe hukkunu pärast Eesti pealinnas Tallinnas.
http://www.baltictimes.com/news/articles/17775/
„Poola Katõni veretöö ohvrite komitee tunnustas Eesti valitsuse otsust eemaldada Tallinna kesklinnast pronkssõduri monument ning kutsus üles sama tegema ka Poolas asuvate Nõukogude-aegsete mälestusmärkidega,“ kajastas Postimees online.
Eile õhtul (28. aprill 2007) ei ole peale sigatsemise Jõhvis ning Narvas ja Kohtla-Järvel ja väikeste juhtumiste Tallinnas, hetkel midagi hullu toimunud. Tartus, kus pidi aset leidma suurem Ida-Viru venekeelsete noorte kogunemine, polnud ka mingit märki kähmlusest. Ehk suudame säilitada oma väärika ja puutumatu ülikoolilinna tiitli?
Mõned on sündmustes süüdistanud valitsuse liig-aeglast tegutsemist pronksmehe teisaldamise asjus, mõned öelnud, et riik on tegutsenud väga õigesti.
Savisaare käitumisest ei ole mõtet rääkida, sest on kahju mõelda, et üks väheseid eestlasest vene keelt kõnelevate inimeste iidoleid ei suvatse teha midagi Eesti riigi heaks. Otse vastupidi – ta ässitab vene keelt kõnelevaid veel rohkem üles.
„Me ei saa lasta vihakülvajatel saada rahva lõhestajateks, “ märkis peaminister Andrus Ansip oma kõnes Aktuaalsele Kaamerale eile kella kuue paiku.
Peaminister tõstis eeskujuks Tartu käitumise ja selle, et Tartus ei ole olnud suuremaid kakluseidki iseseisvas riigis.
Kogu selle rumaluse iroonia seisneb selles, et „suur vabastaja Aljoša“ (pronksmees) ja Vene sõdurid ei pidanud 1944. aastal Tallinnas sakslastega ühtki lahingut, kuna sakslased taandusid ja venelased lihtsalt marssisid sisse. Väiksemad lahingud tulid hiljem ja seda mitte enam sakslastega, vaid juba peamiselt eestlastega. Ja fakt on see, et nende kahe riigi valitsemise ajal elanud inimesed eelistavad (kui saab üldse nii öelda) pigem sakslaste käitumist kui vene pättide alandamist, kuid selle pärast ei ole mitte kellelgi õigust ühtki eestlast natsiks sõimata.
Nagu kirjutas (laupäevases Eesti Päevalehes) Andrus Kivirähk: „Kui vastab tõele, et pronksmehe juurde on maetud Tallinna vallutamise ajal maradööridena maha lastud isikud, siis omandab kesklinna poodide rüüstamine lausa sümboolse tähenduse. Traditsioonid ei kao!“
Me ei või enam kauem taluda, et Eesti lipp võidakse iga kell põlema panna ja Eesti huve kaitsvail politseinikel jalgu murda. Et Eesti ühe tähtsama kirjaniku A. H. Tammsaare kuju rüvetati ja et meie pealinnas võib igal hetkel kuulda venekeelset roppu sõimu. Loodame, et ehk piirduvad suuremad rahutused siiski Tallinnaga, sest mujal pole Armani kauplust ja Apollo raamatukauplus vandaale ei eruta.
Õigemini, tegelikult me peame seda hetkel taluma, kuidas venelased end välja elavad, aga me peame seda taluma selle nimel, et nemad ja Euroopa aru saaks, kui alandav on praegu nende laamendajate käitumine. Nõnda saame me Venemaale näidata, et ei karda kedagi ning jääme targa ja ühtekuuluva rahvana alati peale. Me peame seda taluma selle nimel, et mitte keegi ei saaks enam öelda „ma ei uskunud, et oleme Eesti Vabariigis“.
Me jääme ellu, sest „meie reliikvia on vabadus“ ja arukus!