Eesti võidab, Venemaa saab pronksi.

„Palju õnne, seltsimehed Klenski, Zarenkov ning teised Konstitutsioonipartei ja Notšnoij Pozori aktivistid. Eile öösel näitasite lõpuks oma palet. Või teenis inimeste peksmine, poodide rüüstamine ja lehe-kioskite süütamine ajaloolise tõe ja selle monumendi kaitsmist, mida te väga oma tegemistes rõhutate?...,“ alustab tänase Postimehe juhtkirjas Mart Arop. See võtab hästi kokku selle kõik, mis Tallinnas ja tegelikult ka kogu Eestis viimastel päevadel toimunud on.

„…On ilmne, et midagi on meie ühiskonnas väga mäda, kui pärast 15 aastat iseseisvust leidub sadu noori, kes on esimese üleskutse peale „Rossija! Rossija!“ karjudes valmis tapma, peksma ja röövima…,“ nendib ta põhjendatult.

Ajalehes Kommersant tembeldas Venemaa parlamendi esimees Boris Grõzlov Eesti võimude teod „ketserluseks“ ning tema lause „Kui natsid ei suutnud elavatest inimestest jagu saada, siis Eesti valitsus püüab jagu saada surnutest,“ näitab selgelt, et venelased peavad eestlasi mõtlematult ning n.ö. demokraatliku Venemaa ajalookäsitlusest mõjutatuina natsistideks. Tülgastav oli näha 27. aprillil Riigikogu ees väikeseid vene koolilapsi, kes röökisid, et eestlased on fašistid ilma, et nad teaks, mis see tähendabki (fašism oli hoopis Itaalia Mussolini ideoloogia). Sellist maailmanägemust on neile õpetanud nende vanaemad ja emad-isad, kes pole terve oma elu jooksul, mil nad on Eestis elanud, suvatsenud kiusu pärast ära õppida eesti keelt, kuigi teavad, et ei lähe Eestist kuhugi, sest elu siin on mitmeid kordi parem kui Venemaal. Röövlite ja mässajate hulgas oli inimesi kõigist põlvkondadest.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov sõnas: „Me peame astuma tõsiseid samme, mis näitaks meie tõelist seisukohta selle ebainimliku teo (mõeldakse pronksmehe teisaldamist) suhtes. Arvan, et just seda me teemegi,“ ütles ta.

Sestap võime olla kindlad, et Venemaa ajab oma asja nagu ikka – ähvardades ning levitab oma visiooni laialdaselt ja kui näiteks mõelda Norra ning Venemaa välisministri kohtumisele, siis kohati päris edukaltki.

CNN andis asja edasi ilma ilustamata ja märkis ära Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese sõnad „Meile kujutab see sõdur küüditamisi ja mõrvu, meie maa purustamist, mitte vabastamist. See on massimõrva monument.“

Samuti märgiti ära peaminister Andrus Ansipi arvamus, et pronkssõduri teisaldamine on riigi siseasi ja kunagi ei ole olnud juttu monumendi lõhkumisest.

CNN nagu paljud teised meediakanalid rõhutas, et Eesti ei ole iseseisvumisest saati niivõrd vägivaldset väljaastumist näinud.

http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6602171.stm

http://www.cnn.com/2007/WORLD/europe/04/27/soviet.statue.reut/index.html

http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6599937.stm37.stm

http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6599145.stm

Saksa ajaleht Handesblatt kirjutas, et Eesti valitsus lasi pimeduse varjus maha võtta Nõukogude Liidu armee auks püstitatud mälestusmärgi.

Gerhard Schroeder, endine Saksamaa liidukantsler, kes ajab Putiniga gaasijuhtme asja arvas, „et viis, kuidas Eesti pronkssõduriga talitab, näitab halba maitset ja mitte nende sõdurite austamist“, kes võitlesid Teises maailmasõjas natsismi vastu. Siin näeme jällegi Putini laia haaret.

Saksa praegune liidukantsler Angela Merkel kutsus samuti Venemaad ja Eestit üles jõudma ühisele keelele-meelele.

Austria Die Presse vahendas, et politsei kaotas Tallinnas kontrolli noortebandede üle.

Prantsusmaa lehtede Le Figaro ja La Liberation võrguväljaanded vahendasid lakooniliselt öösel toimunud sündmusi ja märkisid, et Vene föderatsiooni nõukogu esimees Sergei Mironov esitas üleskutse katkestada Eestiga diplomaatilised suhted.

Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomate veergudel käsitleti Tallinna sündmusi neutraalselt nagu Ukrainaski. Selle lugejad avaldasid ka arvamust, et Tallinna sündmuste valguses peaks Soome kiiremas korras NATOsse astuma, sest venelased muutuvad järjest agressiivsemaiks ja nii kui nii ründavad varsti ka Soomet.

Leedu ja Läti toetavad Eestit igati.

Euroopa Liidu üks liidritest Javier Solana oli Eesti poolt ja mõistis hukka vägivalda öö hakul Tallinnas. Ta helistas EV president Toomas Hendrik Ilvesele ja teatas, et EL toetab ja mõistab Eestit selles küsimuses.

ÜRO juht Ban Ki-moon kutsus Eesti ja Venemaa üles lahendama oma vaidlusi „austuse ja lepituse vaimus“ ja tundis kahetsust vägivalla ja ühe hukkunu pärast Eesti pealinnas Tallinnas.

http://www.baltictimes.com/news/articles/17775/

„Poola Katõni veretöö ohvrite komitee tunnustas Eesti valitsuse otsust eemaldada Tallinna kesklinnast pronkssõduri monument ning kutsus üles sama tegema ka Poolas asuvate Nõukogude-aegsete mälestusmärkidega,“ kajastas Postimees online.

Eile õhtul (28. aprill 2007) ei ole peale sigatsemise Jõhvis ning Narvas ja Kohtla-Järvel ja väikeste juhtumiste Tallinnas, hetkel midagi hullu toimunud. Tartus, kus pidi aset leidma suurem Ida-Viru venekeelsete noorte kogunemine, polnud ka mingit märki kähmlusest. Ehk suudame säilitada oma väärika ja puutumatu ülikoolilinna tiitli?

Mõned on sündmustes süüdistanud valitsuse liig-aeglast tegutsemist pronksmehe teisaldamise asjus, mõned öelnud, et riik on tegutsenud väga õigesti.

Savisaare käitumisest ei ole mõtet rääkida, sest on kahju mõelda, et üks väheseid eestlasest vene keelt kõnelevate inimeste iidoleid ei suvatse teha midagi Eesti riigi heaks. Otse vastupidi – ta ässitab vene keelt kõnelevaid veel rohkem üles.

„Me ei saa lasta vihakülvajatel saada rahva lõhestajateks, “ märkis peaminister Andrus Ansip oma kõnes Aktuaalsele Kaamerale eile kella kuue paiku.

Peaminister tõstis eeskujuks Tartu käitumise ja selle, et Tartus ei ole olnud suuremaid kakluseidki iseseisvas riigis.

Kogu selle rumaluse iroonia seisneb selles, et „suur vabastaja Aljoša“ (pronksmees) ja Vene sõdurid ei pidanud 1944. aastal Tallinnas sakslastega ühtki lahingut, kuna sakslased taandusid ja venelased lihtsalt marssisid sisse. Väiksemad lahingud tulid hiljem ja seda mitte enam sakslastega, vaid juba peamiselt eestlastega. Ja fakt on see, et nende kahe riigi valitsemise ajal elanud inimesed eelistavad (kui saab üldse nii öelda) pigem sakslaste käitumist kui vene pättide alandamist, kuid selle pärast ei ole mitte kellelgi õigust ühtki eestlast natsiks sõimata.

Nagu kirjutas (laupäevases Eesti Päevalehes) Andrus Kivirähk: „Kui vastab tõele, et pronksmehe juurde on maetud Tallinna vallutamise ajal maradööridena maha lastud isikud, siis omandab kesklinna poodide rüüstamine lausa sümboolse tähenduse. Traditsioonid ei kao!“

Me ei või enam kauem taluda, et Eesti lipp võidakse iga kell põlema panna ja Eesti huve kaitsvail politseinikel jalgu murda. Et Eesti ühe tähtsama kirjaniku A. H. Tammsaare kuju rüvetati ja et meie pealinnas võib igal hetkel kuulda venekeelset roppu sõimu. Loodame, et ehk piirduvad suuremad rahutused siiski Tallinnaga, sest mujal pole Armani kauplust ja Apollo raamatukauplus vandaale ei eruta.

Õigemini, tegelikult me peame seda hetkel taluma, kuidas venelased end välja elavad, aga me peame seda taluma selle nimel, et nemad ja Euroopa aru saaks, kui alandav on praegu nende laamendajate käitumine. Nõnda saame me Venemaale näidata, et ei karda kedagi ning jääme targa ja ühtekuuluva rahvana alati peale. Me peame seda taluma selle nimel, et mitte keegi ei saaks enam öelda „ma ei uskunud, et oleme Eesti Vabariigis“.

Me jääme ellu, sest „meie reliikvia on vabadus“ ja arukus!

Mida arvavad vanemad inimesed?

Sama küsitluse viisin läbi ka vanemate inimeste seas.
Osales 15 inimest vanuses 38-69 aastat.
Nende jaoks tähendab EL riikide ühendust, liitu, mis tagab suhtlemiseks paremad võimalused ning oluline oli ka suur turg.
Noored rõhutasid rohkem paremaid reisimis- ja õppimisvõimalusi.
Neljateist vastanu jaoks oli Eesti liitumine pigem hea ja üks arvas, et see ei olnud ei hea ega halb.
Nii noorte kui ka vanemate inimeste seas ei arvanud keegi, et liitumine pigem halb oleks olnud.
Euro asendamist pooldas 60% ja 40% oli selle vastu, tuues põhjuseks, et kroon on lühikest aega käibel olnud (alates 1992), et Eestil peaks olema oma raha ja et euroga raha väärtus langeks.
Noorte seas oli euro ja krooni pooldajaid sama suur hulk, kuid osa jäi ükskõikseks.
Euroopa Liidu kodanikuna saaks päästa ja hoida keskkonda, hääletada (kodaniku kohus), jääda eestlaseks ja elada ning töötada normaalselt.
Kõik vastanutest eelistasid minna Inglismaale, kui valikus oli veel Ungari, Bulgaaria ja Taani.
Ka noorte seas oli enim populaarne Inglismaa.

EESTI EUROOPA LIIDUS – MINEVIKUST TULEVIKKU

Euroopa tulevik sõltub nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus tehtud (tehtavatest) otsustest. Eesti jaoks oli üks tähtis otsus Liitumine ELiga. Referendum toimus 14. septembril 2003. Oma uurimistöös käsitlen kolmes Eesti meediaallikas, milleks on Virumaa Teataja, Pärnu Postimees ja uudisteportaal Delfi, avaldatud artikleid ajavahemikus 01.-13.09.2003 ehk kaks nädalat enne valimispäeva.
Jaotasin oma töö neljaks põhipeatükiks: majandusprobleemid, sotsiaalprobleemid, poliitika ning kommentaarid ja tsitaadid Euroopa tuleviku kohta. Esimesed kolm teemat käsitlevad arvamusi vastavate probleemide edasisest arengust ning igaühe all on mainitud kolme peamist mõtet selles vallas.
Kasutatud artiklite loetelu on töö lõpus.
Uurimistöö on suunitlusega minevikust tulevikku. Usun, et peame vaatama hetkeks tagasi, et teha olevikus õigeid valikuid, mis on kasulikud ka pikemas perspektiivis.

Uurimistöö pikemalt siin.

Pronkssõdur teisaldati

Valitsuse kriisikomisjon otsustas vandaalitsejate poolt ettekäändeks toodud hauatähise viivitamatult teisaldada ja paigaldada Kaitseväe kalmistule.
Neljapäeva öösel vastu reedet kogunes valitsuse kriisikomisjon erakorralisele nõupidamisele, et arutada Tallinnas kujunenud olukorda. Lisaks kriisikomisjoni esimehele siseminister Jüri Pihlile, osalesid nõupidamisel valitsuse liikmetest ka peaminister Andrus Ansip ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kriisikomisjoni nõupidamisele järgnes valitsuse erakorraline istung.
Kriisikomisjon kuulas ära siseministri ettekande olukorrast Tallinna kesklinnas. Tõnismäele kogunes 26. aprillil kuni 1500 inimest, kellest osa hakkas kell 21.20 ajal agressiivselt käituma. Kesklinna piirkonnas pandi toime vandalismiaktid, muuhulgas rünnati politseinikke.

http://www.epl.ee/artikkel/383641

Politsei pidas rahustamisoperatsiooni käigus kinni ja paigutas kambritesse enam kui 300 inimest. Suurem osa neist olid ligikaudu 20-aastased noored, ütles politsei pressiesindaja.

Esmaabi vajas 12 politseiametnikku, lisaks vajas üks vajas haiglaravi, teatas Põhja politseiprefektuur reede varahommikul.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=226978

Neljapäeva õhtul ja öösel Tallinna kesklinna toimunud rahutustes sai vigastada 13 politseinikku ja 44 vandaalitsejat, kellest üks suri hiljem pussitamise tagajärjel haiglas.Enamik vandaalitsejate vigastustest on lõikehaavad, mis tekkisid akende purustamisel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.Põhja-Eesti regionaalhaiglasse toimetati 22 kannatanut, neist 18 lasti kodusele ravile, kolm jäeti haiglasse ja üks isik suri pussitamise tagajärjel.Esialgsetel andmetel pussitas Oleg Dimitrit ning sai ka ise vigastusi. Mõlemad isikud toimetati, kus Dimitri operatsioonil suri. Kuriteos kahtlustatav Oleg viibib haiglaravil.

http://etv24.ee/index.php?0573925

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelsoni arvates oli pronkssõduri viivitamatu äraviimine Tõnismäelt oli ainuõige otsus.

"Eks tänane päev näitab, millised on reaktsioonid," ütles Mihkelson ja tuletas meelde, et ka Venemaal ei olnud reaktsioon Eesti valitsuse tegevusele ühene.Mihkelson ütles, et ta usub ja loodab, et vandaalitsemine ja ilmne Eesti riigi vastane tegevus ei saa leida toetust.

http://etv24.ee/index.php?0573928

Loodame, et Lääne meedia kajastab kõiki neid sündmuseid objektiivselt ja ei lase ennast Venemaa võimalikust desinformatsioonist eksitada. Loodame Euroopa Liidult toetavat suhtumist Pronkssõduri asjus.

Vaba Tiibeti eest!

Tiibet – nii kaugel Euroopast. See tingib paraku ka väiksemad on ka tavalise eurooplase teadmised sellest müstilisest, läänemaailmale suletud maailmast. Tiibetit kutsutakse üheks kadunud maaks – nimelt pidevas vasallistaatuses Tiibetil õnnestus siiski aastasadade jooksul oma eripärane kultuur säilitada – kuni 20. sajandini, kui Mao (Zedongi) ülekaalukad jõud selle laastava kiirusega hävitasid. Tänapäevani on põhjusta arreteerimised, peks ja piinamine, kohtuotsuseta vahistamine ja isegi hukkamine Hiina võimude täiesti igapäevased võtted Tiibetis. Pärast 1949 aastat on Tiibetis hävitatud umbes 6000 usukeskust ja tapetud üle 1,2 miljoni inimese. Valge Lootose Hoidja Tema Pühadus XIV dalai-laama, kes on Tiibeti vaimne liider on sunnitud olema Indias paguluses, võimetuna pöörduma tagasi oma kodumaale, isamaale, mida ta üle kõige armastab. Temas nähakse üht auväärsemat ja järgimisväärsemat poliitikut, kellega suhtlemist pidas suureks auks USA president Kennedy; Ühendatud Kuningriigi peaminister ja paljud teised Lääne poliitikud. Paraku on aga Hiina hiigelturu ahvatlus Lääne äriilma suurtegijatele nii magus, et poliitikud ei söanda eriti rohkem teha, kui vaid (Hiina) Rahvavabariigi juhtidele meelde tuletada Tiibetit ja selle liidrit dalai-laamat, kellega neil tuleks läbirääkimistesse astuda!

XIV dalai-laama

Õnneks on Euroopa Liit üks neist ühendustest, mis tunneb suurt huvi Tiibeti käekäigu üle. Näiteks üks kokkuvõte:“In addition, the resolution calls on the Council Presidency to adopt a Declaration indicating "how the EU could facilitate progress towards a peaceful and negotiated solution for Tibet". Parliament also requests that the Council's annual CFSP report include information on progress in the dialogue.” http://www.tibet.com/NewsRoom/euroresolution2.htm

Või noorteorganisatsioon SFT (Students for a Free Tibet): "Students for a Free Tibet (SFT) works in solidarity with the Tibetan people to achieve their quest for freedom and independence. We raise political, economic, environmental, and social issues that affect Tibetans living in Tibet and in exile to the government and the public in the UK. As a network of young people around the world, we campaign for fundamental right of Tibetans to independence. We believe that young people can and must take responsibility to change our world for the better!
http://www.sftuk.org

Tiibeti pagulane eilsel Hiina-vastasel meeleavaldusel Indias New Delhis. Tiibeti lippudesse mähitud ja maalitud nägudega protestijad ärgitasid India valitsust Hiina piiriprovokatsioonidele vastu hakkama. (allikas: http://www.delfi.ee)

Dalai-laama:” Tuletaksin meelde, et millisest maailmajaost me ka ei pärine, põhiolemuselt oleme me ikka needsamad inimesed. Me kõik püüdleme õnne poole ja püüame vältida kannatust. Meil on ühed ja samad põhivajadused ja –mured. Pealegi ihkame me , inimesed, kõik vabadust ja õigust määratleda üksikisikutena iseenda saatust!

Eesti on saavutanud iseseisvuse. Tiibet mitte.
Eesti Vabariigi poolt oleks aga väga ilus tegu, kui Tema Pühadus peagi külla kutsutaks, mida kõrgemal tasemel, seda parem. Oleks vast tõepoolest meilgi viimane aeg kommunistide – seekord siis Hiina kommunistide – ees lömitamine lõpetada mitte üksnes sõnades vaid ka tegudes! (Linnart Mäll)

Mida saab keskmine eurooplane siis Tiibeti heaks teha? Dalai-laama on kunagi öelnud, et rääkige Tiibeti olukorrast. Mida rohkem inimesi teab, seda rohkem kõlapinda leiab küsimus: kuna saavutab Tiibet vabaduse?
Euroopa Liidu tegevus peaks olema Tiibeti küsimuses siiski märksa aktiivsem, vähem Hiina kartlikum ning toetavam just mitte ainult sõnades, vaid ka otsestes tegudes!
Kogu maailma rahu eest. Tiibeti eest!

Tiibeti olukorra täielikuks mõistmiseks soovitan lugeda:
„Vabadus paguluses” XIV dalai-laama Tendzin Gjatso autobiograafia
„Tiibet, Tiibet. Ühe kadunud maa lugu” Patrick French

Internetist:
- www.tibet.com

“HELP US TO BE FREE, TO BE INDEPENDENT, TO BE ABLE TO DO WHAT WE CHOOSE - IN OUR OWN COUNTRY!” Palden Gyatso, munk ja endine poliitvang.



Liis

Kuhu tahaksid reisida noored?

Aprillis viisin läbi küsitluse, kus valikus oli neli riiki, kuhu reisida saaks: Ungari, Bulgaaria, Inglismaa ja Taani
Noorte seas osutus kõige populaarsemaks riigiks Euroopa Liidus, kuhu nad reisida tahaks, Inglismaa (56%).
20% vastanutest eelistas Bulgaariat. 13% oleks reisinud Taani ja 10% Ungarisse.
Võib järeldada, et noorte seas on populaarsem Inglismaa, kuna see on antud valikust kõige kuulsam, eriti armastatud on Inglise kuninganna. Samuti osutus suurel hulgal valituks Bulgaaria, mis äsja selle aasta alguses liitus.
Vastas 30 noort vanuses 11-22 aastat.

Vaba valiku korral mainiti enim ära Itaalia (20%) tema kliima tõttu. 16% vastanuist eelistas Prantsusmaad tänu tema kultuuri ja vaatamisväärsustele ning põhjuseks oli ka prantsuse keele õppimine. Talle järgnesid 8%-ga Suurbritannia, Iirimaa, Portugal ja Austria. Avaldati soovi reisida ka Rumeeniasse, Belgiasse, Hispaaniasse, Kreekasse, Islandile, Taani, Soome ja Saksamaale (4% kõigil).
Vastasid 25 noort vanuses 11-20 aastat.

Veel üks "Liit"! Aafrika Liit

Euroopa Liidu sarnase riikide ühenduse idee on levinud ka Aafrikasse. Aafrika Liitu (African Union - AU) kuulub 53 riiki. Kõik Musta Mandri riigid, välja arvatud Mauritaania ja Maroko, on liikmed.

Aafrika Liit formeeriti Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni (1963) õigusjärgse järeltulijana 2001. aastal. AU eesmärgiks on tagada Aafrikas demokraatia, inimõigused ja jätkusuutlik majandus. Lõimumise tulemuste seas näeb Liit muuhulgas ühtset valuutat, ühtseid kaitsejõudusid ja riiklikke institutsioone (kindlasti märkate sarnasust EL-iga).

Fakte AL-i kohta:

• Pealinn on Addis Abebe (Etioopias)


• 53 liikmesmaad


• Tähtsaim võimuorgan on AL-i Assamblee


• Pindala on 29 797 500 km2 (Euroopa Liidu 4 324 782 km2)


• Elanikke on umbes 850 miljonit (EL-is ümmarguselt 500 miljonit)


• SKT ühe elaniku kohta ~1 896$ (EL-is ~28 213$)


• Liidul on oma sümboolika, ka hümn (tutvuda saate AL-i ametlikul kodukal http://www.africa-union.org/root/au/AboutAU/AUSymbols/ausymbols.htm)

Sõjaline tegevus:

Aafrika Liit on osalenud mitmetel rahuvalvemissioonidel (oma teritooriumil), nt Burundis ja Sudaanis (seoses nn Dafuri konfliktiga).

Minupoolne sõna:

Aafrikale on vaja organiseeritust ja suhteliselt suurt sõltumatust välistest teguritest - need on kindlasti stabiilse arengu ja edu eeldusteks. Seni on toetutud suures osas lääne abile nii materiaalses kui ka ideelises osas. AL-i kohta võib öelda, et see on "laen läänest", mis peaks aitama Aafrikal ise endaga hakkama saada. Liidul on võrreldes EL-iga vaja viia läbi palju rohkem reforme (kunas demokraatia, majandus ja inimõigused on Mustal Mandril halvemas seisus kui Euroopas). Nende kahe organisatsiooni arenguteed ei saa kindlasti sarnased olema. Põhjuseid: 1) Euroopas kujunesid 19.-20. sajandil rahvusriigid, Aafrika maade kohta seda väita ei saa: nt nende piirid pandi suures osas paika vastavalt erinevate kolooniate piiridele (nö jõumeetodil), arvestamata rahva (hõimude jne) paiknemist, st, et puudub riikidesisene ühtsus ning on mitmeid konfliktikoldeid. 2) Aafrika infrastruktuur ja eluolu on väga viletsas seisus võrreldes EL-iga. Põhjuseid on kindlasti veel palju, aga need võib lugeja ise välja mõelda.

Mina arvan, et Aafrika Liidu "lilleline tulevik" on veel kahtlasem kui EL-i oma. Aafrikasse istutati sisse lääne "riikide süsteem" (mis polnud kilndlasti kooskõlas sealsete piirkondade enamiku ühisksondliku arenguga nagu ka koloniaalsüsteem). Nüüd toodi sinna "riikide liidu süsteem", enne kui "riikide süsteem" suutis ennast tõestada ja koduneda. Loodame, et see kahtlane eksperiment on Aafrikas edukas. Seda sama ka Euroopa kohta.

Kliimamuutused ja Euroopa Liidu visioon

Kas te teadsite, et eksperdid on seisukohal, et 2071. aastaks võib igal teisel aastal leida aset kuumalaine, mis on võrreldav 2003. aasta suvel toimunuga, mis põhjustas vähemalt 22 000 Euroopa inimese enneaegse surma.

Kuumalained on tingitud kasvuhoonegaaside liiga suurest kogusest atmosfääris.
Kohe tuli ka loomulikult küsimus, millelele ma leidsin ühes artiklis juba ilusa vastuse.

Mida teeb EL kasvuhoonegaaside probleemi lahendamiseks?

Ühendus ja liikmesriigid on käivitanud mitmeid algatusi Kyoto kohustuste täitmiseks. 2000. aastal käivitas komisjon Euroopa kliimamuutuste programmi, milles määratakse koos liikmesriikide, tööstuse ja VVO ekspertidega kindlaks tulude-kulude lõikes kõige kasulikumad ja kõige paljutõotavamad Euroopa strateegiad ja meetmed. Selle tulemusena on ette valmistatud enam kui 35 õigusakti eelnõu või muud dokumenti, millest enamik on praegu rakendusfaasis. Ilmselt on kõige olulisemaks ja uuenduslikumaks elemendiks Euroopa kasvuhoonegaaside kvootide vahetamise Euroopa süsteem, mis jõustus 1. jaanuaril 2005. aastal. See maailmas unikaalne süsteem hõlmab 11 500 tööstusettevõtet, mis annavad peaaegu poole ELis atmosfääri paisatava peamise kasvuhoonegaasi – CO2 –kogusest. Iga kasvuhoonegaaside allikas saab igas aastas piiratud õiguse kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks, seeläbi luuakse nende gaaside osas maksimaalne lubatav lagi. Kvootidega kauplemise võimalus lubab ettevõtetel vähendada atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside kogust ettevõttele kõige tulusamal viisil.

Väga ilus ja tore tõesti, aga Euroopa vähendab oma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kuigi muu maailm jällegi suurendab seda samas või isegi veelgi suuremas tempos. Kus on siin Euroopa Liidu tegevusplaani laiem mõte, kui muu maailm kaasa ei tule? Ameerika põhimõte on siiani, et küll me teaduse abil leiame rohu kliimamuutustele kunagi, jah täpselt, kunagi. Meil on eurooplastele ilus sõnum MUUTU, aga miks me “muutume” üksi? Keskkonnareostus ei tunne riigipiire kohe kindlasti. Tähtsad inimesed EL-s räägivad, et niimoodi me anname teistele eeskuju. See on minu isikliku arvamuse kohaselt täielik jama. Peale USA tungib maailmaareenile üha uusi suuri reostajaid, eesotsas arengumaade Hiina ja Indiaga. Nende põhimõte on see, et Euroopa ja muu maailm on nii kaua keskkonda reostanud, miks nüüd nende majandus ei võiks sellest kasu saada?

Euroopa kodulehelt leiab kliimamuutuste vastu võitlemise kohta ka sellise lõigu:
Võitlus planeedi soojenemise pidurdamise eest on pikk võitlus. EL peaks võimalikult kiiresti jõudma rahvusvahelise kokkuleppeni tegevuskava kohta pärast 2012. aastat. Sellise kokkuleppega peaksid liituma kõik suured kasvuhoonegaaside tootjad, nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid, see peaks hõlmama kõiki sektoreid, muuhulgas lennundust, meretransporti ja metsade kasutust.
Minule käib sellistes dokumentides väga närvidele sõna peaks. Miks mitte peab? Väga palju oleneb eesmärkide seadmisel sõnastusest ja kui see on nii umbmäärane, siis isegi mina (kui kümnenda klassi laps) saan aru, et selle eesmärgi täitmise võimalikkusesse ise ei usuta.

Euroopa Liit tõdeb uhkusega, et tema on üks ägedamaid globaalse soojenemise vastu võitlejaid. Jätkusuutlik areng on üks kõige aktuaalsemaid teemasid praegu Euroopas ja ka riikide ühenduse arengukavas väga tähtsal kohal. Ilusad eesmärgi on seatud, sellel kõigel on ainult üks miinus, üksi ei suuda Euroopa mitte midagi ära teha, kui sooviks on kliimamuutustega võitlemine. Minu arvates on siiani väga paljuski läbi kukutud teiste riikide kaasamisega kasvuhoonegaaside vähendamise kavasse.

Kevadpäevad Tartus

Hiljuti algasid Tartus tudengite Kevadpäevad. Nende peamiseks eesmärgiks on aasta-aastalt olnud see, et tudengid oma tudengipõlve ikka naudiksid. Siiski kõik üritused ei ole mõeldud ainult tudengitele, paljudest neist saab iga õpilane osa võtta.

Noored! Tore on arutleda, mõelda ning õppida, aga elunautimist ei tohiks ka selle kõige kõrvalt siiski ära unustada. Minge välja, nautige esimesi kevadisi ilmi ning lõbutsege!

Täpsemat infot ürituste kohta loe siit.

Euroopa tegi USAle ära

Rahvusvahelise Valuutafondi IMF prognoosi järgi ületab euroregiooni majanduskasv sel aastal Ühendriikide oma ja seda esimest korda pärast 2001. aastat.
IMF ennustab, et euroregiooni majandus kasvab sel aastal 2,3 protsenti ning USA-s jääb majanduskasv 2,2 protsendi tasemele kuigi alles septembris prognoositi USAle 2,9-protsendist tõusu ning euroregioonidele 2-protsendilist majanduskasvu. Siiski.. järgmiseks aastaks ennustatakse olukorra kujunemist vastupidiseks, sest euroregiooni majanduskasv võib jääda paigale ja USA oma kerkida 2,8 protsendini.

Euro või kroon?

Aprillis läbi viidud küsitlusest selgus ( osalejaid 33 noort, vanuses 11-22), et 41% toetab euro tulekut ja sama suur hulk oli euro vastu. Ükskõikseks jäi 18% vastanutest.
Järgnevalt kajastan vastanute argumendid kummagi valuuta kohta.

Euro
kergem arveldada rahaga
majanduse ühtlane areng
lihtsustab reisimist
hindade ühtlustumine
euro väärtus on kõrgem
vähendaks inflatsiooni
suurendaks turismi

Kroon
Eesti omapära
meil on ilus raha
ilusam kujundus kui eurol
Eestil peab oma raha olema
kroon on Eesti sümbol
ei tekiks „sendimajandust”
kui euro tuleks, tõuseks hinnad

Noored on Euroopa Liidu suhtes positiivselt meelestatud

Aprillis läbi viidud küsitlusest, kus osales 33 noort vanuses 11-22 aastat, selgus, et 91% peavad Eesti liitumist Euroopa Liiduga pigem heaks. 9% vastanutest leidis, et liitumine polnud ei hea ega halb. Ükski vastanutest ei arvanud, et liitumine pigem halb oleks olnud.

Paljude vastanute jaoks tähendab Euroopa Liit neile lihtsamat reisimis- ja õppimisvõimalust liikmesmaades. Enamus noori mainis ka omavahelise majanduskoostöö lihtsustamist ning riikidevaheliste sõprussuhete ja koostöö soodustumist. 30% õpilastest mainis, et Eesti tulevik peitub kindlasti Euroopa Liidus.
Mainiti ära ka kaitsefunktsioon, võim, ülemvõimu, raha ja võrdsus.
Väike osa jäi Euroopa Liidu suhtes ükskõikseks.

Huvitavaid fakte EL maade kohta

Austria
Maailma Konkurentsivõimelisuse Aastaraamat asetas Austria elukvaliteedi tabelis 2. kohale, ettepoole USA-st ja Jaapanist!

Belgia
Belgia on maailma suurim teemandikeskus ja suuruselt teine petrokeemia keskus.

Küpros
Küprose kultuur on Vahemere piirkonna üks vanimaid. 3700. aastaks eKr oli saar juba tihedalt asustatud kui tähtis sõlmpunkt kaubateedel ida ja lääne vahel.

Tšehhi Vabariik
Tšehhi Vabariik on maailmas 2. investeeringut sihtriik ja 3. investeeringute poolest telekommunikatsiooni maalma 60 juhtiva majanduse seast.

Taani
Maailma konkurentsivõime aastaraamatu järgi on Taani maailma juhtiv riik avalike- ja erainvesteeringute poolest SKT-st haridusinstitutsioonidesse. 20% Taani energiavajadusest rahuldab tuuleenergia.

Eesti
Eesti majanduse kasvutempo on viimase viie aasta jooksul olnud umbes 6% aastas. Eestis on internetiühendus väga hästi kättesaadav, nii et riigike on endale teeninud hüüdnime E-stonia. Baaridel ja kohvikutel on üldiselt internetiühendus.

Soome
Soomet on viimastel aastatel hinnatud maailma vähim korrumpeerunud maaks.

Prantsusmaa
Prantsusmaa on maailma enimkülastatud riik (ka meie planeedi juhtiv turismimagnet). Saksamaa
Saksamaa majandus on Euroopa suurim ja maailma kolmas. Saksamaa on maailma juhtiv ekspordimaa (~10,1% maailma ekspordist tuleb sealt).
Kreeka
Kreekal on maailma suurim kaubalaevastik. 16% maailma merejõust (põhiliselt mitte sõjalisest, vaid kaubanduslikust) on arvel Kreeka laevastikus.
Ungari
Ungari on maailma juhtiv kaubandusriik kui arvestada ekspordi ja impordi osakaalu SKT-st.
Iirimaa
Iirimaa on maailma juhtiv riik kõrgtehnoloogiliste toodete osakaalu järgi ekspordist. Üle poole Iirimaa tööstustoodangu ekspordist on kõrgtehnoloogilised tooted.
Itaalia
Itaalia on koduks kõige rohkematele paikadele, mis on UNESCO maailmapärandi nimekirjas.
Läti
Mobiiltelefoni levi katab üle 99% Läti territooriumist.
Leedu
Leedust läks NBA-sse see aasta 6 mängijat, mis Euroopa kõrgeim tulemus.
Luksemburg
Luksemburg on maailma ohutuim linn.
Malta
Maltat külastab igal aastal 1,2 miljonit turisti, mis on kolm korda rohkem, kui seal inimesi elab.
Holland
Hollandlased on suured leiutajad ning nad on leiutanud näiteks disketi, mikroskoobi ja kunstliku südame.
Poola
Poola klaasitegijad ehitasid ja panid tööle esimese vabriku Uues Maailmas Jamestownis, Virginia osariigis aastal 1608.
Portugal
Aastaks 2020 võib Portugalist saada suuruselt maailma kümnes turismimagnet. Portugalis on tugevalt arenenud veini- ja golfiturism.
Slovakkia
Mägi nimega Krahule, Kremnica linna lähedal Slovakkias, on Euroopa geograafiline keskpunkt.
Sloveenia
Sloveenia sadama Koper kaudu, mis asub Aadria merel, saab Aasiast tulevate saadetiste kättesaamise aega lühendada 7-10 päeva võrra, kui neid kuskilt teiste Euroopa sadamate kaudu tuua.
Hispaania
Hispaania firma Abengoa Bioenergy on maailmas suuruselt teine biokütuste tootja.
Rootsi
Rootsi on maailmas suuruselt kolmas muusikaeksportija, jäädes vaid U.S.A-le ja Suurbritanniale alla.
Suurbritannia
Suurbritannia on suurim eksportija U.S.A-sse ja ühtlasi ka riik, kes saab Euroopast kõige suuremaid Ameerika Ühendriikide investeeringuid.
Bulgaaria
Bulgaaria hoiab teist kohta rahvusvahelistes IQ ja SAT testides.
Rumeenia
Rumeenia majandus on üks kõige kiiremini kasvavaid majandussüsteeme Euroopas viimase viie aasta jooksul.

Mida siis tegelikult arvata!?

Tsitaat Kalev Kaselt (Saaremaa kohaliku ajalehe artiklist. Artikkel ise on siin!)

"Euroopa Liidu suurimad mured on seotud bürokraatliku valitsemisaparaadiga, mis võõrandab poliitikuid tavakodanikest. Heaoluühiskonna poole püüdleva eurooplase jaoks on aga poliitilised kemplemised tüütavad ja seega ei huvita neid Brüsselis toimuv."

Üldiselt on artikkel üsna negatiivsetes toonides. Et Euroopa Liit ei suuda kujuneda selleks või teiseks, kuna me ei saa üle rahvastevahelistest erimeelsustest. Ma ei oskagi selle kohta eriti midagi kosta. Mul on ka sõpru teistest ELi riikidest ja mismõttes "rahvastevahelised erimeelsused". Tähtis on inimene ise ja tema iseloom, mitte ta rahvus. Pigem, siis poliitikute vahelised erimeelsused, kes küll peaksid rääkima kogu rahva eest, aga... ajalugu näitab tegelikult ju muud. Igatahes.. ma jätan selle teemaarenduse Antsu, Liisu ja Karli jaoks.

Aga ma mõtlesin, et mis seal ikka. Kui ise ei oska teema kohta midagi väga tarka arvata, siis... küsime targemate käest, näiteks meie klassijuhataja Tiina Pluumilt. Et siis.. kuidas näeb tema Euroopa Liitu. On ta meie (ehk siis tema õpilaste) jaoks pigem hea või halb!?

"Viimase kümne õpetamisaasta jooksul oma õpilaste tegemisi ja arenemist jälgides julgen küll väita, et Euroopa Liit on nende õppimis- ja avastamispiire oluliselt laiendanud. Siiras huvi erinevate rahvaste elamisviisi ning maailmanägemise vastu ning soov isiksusena areneda on suunanud noori inimesi kogemusi hankima eri riikidesse. Vahetusõpilase, matkaja, üliõpilase või palgatöölisena saadud teadmised ja kogemused kasvatavad inimest ning arendavad mõistmist. Austus ja mõistmine on globaliseeruvas maailmas inimeseks jäämiseks olulised väärtused."

Lapsed eestluses.

Mõte, et noorus on täitsa hukas, hajus hetkega, kui kaks väikest 6-aastast tüdrukut mulle võidu Eesti ja Tartu hümni ning „Jää vabaks Eesti merd“ laulsid. See armas vahejuhtum leidis aset Tartus, Juku Mängumaal, 5. aprillil 2007. aastal, nüüd juba 7-aastase Linda sünnipäeval. Ohoo, kui palju lapsi seal oli!

Mänguvaimustuse keskel õnnestus mul mõnelt neilt siiski mõned küsimused küsida, kuigi mõte, et keegi neist 6-7-aastastest midagi Euroopa Liidust teaks, oli suhteliselt utoopiline. Siiski võttis 8-aastane Vidrik EL-i kokku lühidalt ja täpselt sõnadega: „Noo, see on mingisugune selts. Sa ise ei tea või? “. Sünnipäevalaps lausus: „Ma ei tea… See on koht, kus minu issi töötab“.

Minu teise küsimusele: „Kas teile Eestis elada meeldib?“, vastasid lapsed, nii palju, kui mul neid sõna otseses mõttes kinni püüda õnnestus, üksmeelselt: „Jaa!“

Loona-Paula mainis ka ära, et meeldib sellepärast, et kõik räägivad siin eesti keelt. Kui ma siis väitsin, et mõned ju ei räägi, tõdes ta karmi teadmisega: „Jah. Nad ei hoia eesti keelt puhtana!“

Irma (5) üllatas aga sellega, et talle meeldib Eestis kõige rohkem, „sest siin saab kaugele sõita“.

Kaks väikest laulusuud Kirke ja Eva-Liisa kiitsid Eestit taevani, sest nad on ju siin sündinud ja siin on „hästi mõnna olla.“

Linda oli endas aga kindel: „Mulle meeldib Eestis kõige rohkem, sest Eesti lipp, vapp ja keel ja kõik on kõige ilusamad. Mujal ei tahaks ma kindlasti elada, sest teiste lipud ja vapid ja keeled on koledad.“

Meie kiire ülemaailmastumise juures on siiski õnn, et mõned lapsevanemad kasvatavad oma lapsi Eesti Vaimus ja lapsed on juba väiksest peale suure kirega eestlased! Nende laste varal saab järeldada, et eestlus ei kao globaliseerumisega mitte kuhugile ja EL on lihtsalt üks suur ja loomulik kultuuriruum, mitte mingisuguste ühtsete väärtushinnangute või mallidega Euroopa inimese looja.

Euroopa Hümn

Meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast.

1972. aastal otsustas Euroopa Nõukogu kuulutada Beethoveni "Ood rõõmule" Euroopa hümniks. Tuntud helilooja Herbert von Karajanil paluti teha sellest teosest kolm arranžeeringut - klaverile, puhkpillidele ja sümfooniaorkestrile. Sõnadeta ehk siis kõigile arusaadavas keeles - muusika keeles - väljendab see hümn ideaale, mille eest Euroopa seisab: vabadus, rahu ja solidaarsus.

1985. aastal kuulutasid ELi riigi- ja valitsusjuhid selle teose Euroopa Liidu ametlikuks hümniks. Selle eesmärgiks ei ole asendada liikmesriikide rahvushümne, vaid tähistada nende riikide ühiseid väärtusi ja ühtekuuluvust.

Küsitlus Euroopa Liidu teemadel

Märtsi teisel poolel ilmus Financial Times'is artikkel, mis kajastas viies EL-i suuremas riigis ja Ameerika Ühendriikides läbi viidud rahvaküsitluse tulemusi (viidi läbi ajavahemikus 28. veebruarist 12. märtsini). Mulle jäi segaseks asjaolu, et kaasatud olid ka USA's resideeruvad isikud - Äkki keegi oskab seletada? Järgnevas lühikokkuvõte tulemustest ja pisike arvamusavaldus.

Alustuseks intigeerivamad tulemused.

Tervelt 44% küsitletutest leidis, et elu EL-is on halvem kui enne sellega liitumist. 25% leidis, et nende elukvaliteet on paranenud.

Ühendriikides küsitletud oli eurooplastest vähem entusiastlikud seoses EL-i kasulikkusega majandusle ja keskkonnale.

Midagi positiivsema poole pealt.

35% valimist arvas, et Euroopa Põhiseadusel oleks positiivne efekt nende riigile, 27% arvas vastupidist. Eriti negatiivselt olid häälestatud britid, kellest 48% oli lepingu vastu.

Hoolimata laialt levinud arvamusest EL-i liigsest bürokraatlikkusest ja nö demokraatlike institutsioonide nõrkusest, oli ainult vähemus arvamusel, et elu oleks parem kui nende kodumaa lahkuks EL-st (nii arvas 22% küsitletud inglastest, sakslastest, prantslastest, itaallastest ja hispaanlastest). 40% arvas, et Euroopa Liidust lahkumisega halveneks nende riigi olukord.

Selles, et 44% küsitletutest oli veendunud elukvaliteedi halvenemises, on minu arvates suuresti süüdi nostalgia. Vanasti oli ikka rohi rohelisem, taevas sinisem ja silmanägemine parem; eriti vanema ja keskkealise põlvkonna puhul, kes elasid nn kuldsetel kuuekümnendatel (oletan, et mitmetel on kahe silma vahele jäänud asjaolu, et Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia olid juba siis EMÜ-s), millele järgnenud seitsmekümnendad polnud enam nii kuldsed ja seda sai juba rohkem EL-ga seostada. Ma arvan ka, et paljud küsitletud ei olnud kursis EL-eelse aja eluoluga (u 50 ja rohkem aastat tagasi). Areng on kindlasti toimunud, ka Lääne-Euroopas!

Euroopa Põhiseadus on minu arvates EL-i loomuliku arengu jätk, ilma selleta jääks euroliit paigale tammuma. Põhiseadusel on kindlasti nii positiivseid kui ka negatiivseid efekte; kui me tahame arenevat Euroopa Liitu on see ilmtingimata vajalik. Igaüks teab ise, mis ohvreid ta on valmis selle nimel tooma. Mina saan aru nii põhiseaduse lepingu pooldajatest kui ka vastastest.

Siis ja nüüd:

Ostuhullus

Hiljuti ilmus Ülo Mallenelt artikkel, kus ta samastas inimeste ostuhullust religiooniga ning arvas, et jaekaubanduse korraldus Eestis põhineb ainult massitarbimise propageerimisel ja pragmaatilisel kasusaamisel. Ta kurdab, et Me oleme Euroopa Liidus üks vähestest riikidest, kui mitte ainus, kus suured kauplused on tööpäevadel avatud kuni kella 23 ega ole suletud puhkepäeviti ning riiklike ning usupühade ajal. Samuti, erinevalt ülejäänud Euroopast, pole meil tugevaid ametiühinguid, kes kaubandustöötajate huve esindaks. Kõige kurvemaks pidas ta fakti, et läänest pärit suurte kettide omanikud kauplevad meil oma soovide järgi, kuid mujal Euroopas tööpäeviti kella 20ni, laupäeval lühendatult ning pühapäeval on pood sootuks suletud. Mallen pakub probleemile lahenduseks kaupluste lahtiolekuaegade korrastamise kristliku malli järgi- see andvat suurepärase võimaluse ostlejatel oma aega mõistlikumalt veeta.

Ma olen Malleniga nõus, et Eestis võiks olla paremini korraldatud ametiühingute süsteem nagu mujal Euroopas. Kuid poodide lahtioleku kellaajad pole nüüd küll mitte kaubandustöötajate kiusamiseks või ettevõtjate soovide arvestamisega vaid eelkõige on ju lahtiolekuajad kujundanud tarbija nõudlus. Pealegi ei ole Eestis kristlaste osakaal ühiskonnas nii suur kui mujal Euroopas. Malleni idee oleks ju tegelikult suure osa inimeste valikuvabaduste rikkumine ning neile kristlike põhimõtete pealesurumine. Mina arvan, et me ei pea ju tegema kõike nii nagu tehakse mujal. Mis siis, et me ka seetõttu erineme ülejäänud kristlikust Euroopast- las see jäädagi meie eripäraks.

Sakala

Nädal pildis

Milline on Euroopa Liidu otsene mõju meie koolikeskkonnale? Asi, mis mulle juba tükk aega on silma hakanud, on koolikott, mille peale on suurelt kirjutatud MUUTU! ning kõrval EL märk.

Koolikoti all on link www-climatechange.eu.com

See liit ei ole vist juba tükk aega olnud ainult majandusühendus.

Oxenstierna "Mu poeg! Kui sa vaid teaksid, missugusele rumalusele toetudes maailma valitsetakse!"

Aegamööda peseb

voolab end puhtaks meie

reostatud oja

aegamööda

ehk meiegi

jõuame kättpidi

teineteist viia

tagasi selle maailma

suurde

otsatusse puhtusse

sinna kus mõistame

et pole sealt kunagi

ära olnudki

J.Kaplinski

„...On ju võõrad võimud meid ahistanud – just see on istutanud meisse väikese kõva tuumaga eestluse paekivi, mida meie südameist on raske ära kiskuda.” Kas sellepärast ongi siiani eestlased äärmiselt skeptilised Euroopa Liidu suhtes?

„Eestlus on midagi, mis on minu sees, arenedes koos minuga. Mida rohkem ma näen meie maad, tunnen looduse lõhnu ja kuulen tuttavat keelt, seda kindlamaks läheb tunne: ma olen eestlane. Ma tunnen iseseisvust – on olemas üks väike riik, see on Eesti ja meie, noored, kanname vastutust kindlustamaks kodumaa kestvust.” Enamus Eesti noortel on Euroopa Liidust – andke andeks aga pohhui. Need read kirjutasin mina u. 14 aastaselt ühe kirjandi jaoks. Siis ma mõtlesin seda, arvan siiamaani, kuid täpselt samuti on hetkel mul Euroopa Liidust üsna ükskõik. Kuid Donnerwetteri päralt – kodumaa kestvuse kindlustamiseks on vaja huvituda Euroopa Liidust, sest tahame või mitte – liikmed me oleme, edasiminek toimub ainult koos! Sellist vastuolulisust, mis minus on, leian paljudes tuttavates. Eesti asja nagu tahaks ajada, aga.. Senikaua, kuni Eesti rahvas tegelikult ei mõista, mida tähendab eestlus meile iseendale & Euroopale – senikaua jääb Eesti kui riigi püsimajäämine küsitavaks.

Kerge on raske olla

raske on kergeks saada

hõlpus on olla

kes me ei ole

vaev õppida olema

kes me

päriselt oleme

J. Kaplinski

Nii nagu mõned inimesed näevad pildi peal hoopis paremad välja, on ka Euroopa Liidu kodulehel olev info (http://europa.eu/index_et.htm) midagi väga mesimagusat. Ent mida rohkem sa kassi paitad, seda tulisemaid sädemeid ta pillub.

Kas need väikesed tõrvatilgakesed, mis on siiani küll üsna vähe kõlapinda leidnud, kuid mis kindlasti eksisteerivad – nimelt põhjused, miks EL püsimajäämine on küsitav; kas ja kuna tekivad Euroopa Ühendriigid; kas Euroopa Liit lämmatab liikmesriikide suveräänsust – kas need (jpt) suudavad kunagi Euroopa Liidu meepotti rikkuda?

Keskendun täna öösel selle postitusega noortele – säravate ajudega ajaloo edasikandjatele.

Anonüümsed (korrigeeritud) kommentaarid http://www.delfi.ee/ –st:

Vaadake asja nii nagu see on – lähima 50 aasta jooksul on Eesti ilma vähima möginata Venemaa all tagasi. See NATO ja Euroopa Liit ei tähenda mitte midagi. Kui ühel hetkel Venemaa poolt tuleb möire, et nüüd lähim kuu jooksul on Baltikumis meie sõjavägi sees siis nii see ka on! Mitte eales ei hakka ei NATO, ei Euroopa Liidu riigi maad ega USA meid kaitsma.

٭

EU-l on tulevikku, kui ta ei sõltuks enam niipalju Venemaast

٭

EL eesmärk on luua üks suur liitvabariik, et saada maailma juhtivaks riigiks (ületada USA-d) Aga kas meil on seda võimu ja probleeme vaja?

Õnneks lohutab mind see, et ega see EL kaua kesta, laguneb nagu Nõukogude Liitki, ja siis vaja jälle majandus üles ehitada. Kas tõesti selle pärast me nägime iseseisvusega nii palju vaeva et see jälle ära anda?

٭

Esimese Vabariigi ajal olime maailma riikide organisatsiooni liige - mis pidi garanteerima meie julgeoleku. MRP sõlmiti vaatamata meie liikmesolekule. Ajalool on omadus korduda.

٭

Nüüd on lihtsam reisida - on küll lihtne jah, aga sama lihtne on ka teistel meie riiki tulla ja siin elama asuda!

٭

Umbes aastal 2035 on juba kindlasti Euroopa Ühendriigid – ja kus siis on meie iseseisvus?? Üks keel, üks raha, üks piir.

٭

Eesti sümbolid kõik vaikselt kaovad ja siis me oleme lihtsalt...ma ei teagi mis (Eesti krooni kadumisest)

Margaret Thatcher

Seesugune Euroopa ühendab kõik meie aja halvimad möödalaskmised: keerukalt kokkupandud suurriigi, rootsipärase heaoluriigi ja võimsa immigratsioonilaine, mis loob soodsad tingimused äärmusliikumistele." Kui Euroopa jätkab selles suunas, sünnib moodustis, mis loob ebakindlust, töötust, rahvuslikke probleeme ja etnilisi konflikte. See tulevik toob kaasa palju hädasid, kuid vähe kasu, ja siiski võib tagasipöördumine endise juurde osutuda võimatuks.
Thatcher leiab, et kavandatav riiklik struktuur on utoopilisem kui Paabeli torni ehitamise ajal kehtinud vorm. "Siis rääkisid ehitajad tööd alustades vähemalt sama keelt!"

(http://www.usk.ee/eu/I.htm)

Kuid samuti anonüümne kommentaar http://www.delfi.ee/ –st mis tegelikult minu meelest võtab üsna hästi kokku selle, mis me edasi peaksime tegema.

No kuulge.. rahvas jah otsustaski EL-i astumise. Eesti rahvas otsustas kunagi riigi luua - loodi. Rahvas otsustas EL-i astuda, astuti.

Ainus, kel on õigus otsuseid teha, on meie rahva enamus, eks? Demokraatia põhiprintsiip. Rahvas tegi oma otsuse.

Need, kes rahva otsusega nõus pole - mina teen ainsa järelduse, mis võimalik - need ei saa ennast mingil juhul pidada Eesti Vabariigi rahvuslasteks või "vabadusvõitlejateks" sest.. kelle eest nad võitlevad? rahvas on ammu otsuse teinud. tõelisel eestlasel jääb üle ainult oma rahva otsusega kaasa minna, meeldib see talle isiklikult või mitte. on väga rumal seada kahtluse alla rahva enamuse otsus. teil võib ju isegi õigus olla, aga tulevikku ei näe mitte keegi ette.. isegi teie mitte;)

Iga arusaam

tuleb omal ajal

su väikesed käed

mu karedail põskedel

esimene lumi

alati kellelegi

esimene

kellelegi

viimane

kord

J. Kaplinski

Head Euroopa Liitu teile, mehed.

Veel üks teooria Euroopa nime päritolust

Üks teooria Euroopa nime etümoloogiast väidab, et see on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest lai, avatud (eurys) ja nägu, pale (ops). Sõnu lai ja avar (inglise keeles broad) olevat kasutatud mitmestes muistsetes religoonides maa epiteetidena (iseloomustav täiendsõna).

Eesti valitsuse eesmärgid Euroopa Liidus Saksamaa eesistumise ajal

Juba käimasoleva aasta jaanuarikuus pani Eesti Vabariigi valitsus paika oma prioriteedid Euroliidus Saksamaa eesistumisperioodil. Ma arvan, et hoolimata peatses valitsusevahetusest jäävad sihid üldjoontes samaks. Allolevas toon need punkthaaval välja.

1. Eesti eesmärgiks on aidata kaasa lahenduse leidmisele Euroopa Põhiseaduse Lepingu (PSL) küsimuses (Eesti huvides on lepingu jõustumine enne 2009. asta europarlamendi valimisi).

2. Eesti toetab EL-i laienemist.

3. Eesti eesmärgiks on Euroopa konkurentsivõimet toetava innovatsioonipoliitika arendamine.

4. Eesti üheks tähtsamaks pikaajaliseks eesmärgiks on energia varustuskindluse tagamine.

5. Eesti soovib aidata kaasa maksutakistuste kaotamisele siseturul.

6. Eesti peab oluliseks diskussiooni alustamist EL-i eelarve reformi üle.

7. Eesti sooviks on rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste kiirendamine.

8. Eesti tähtsamate eesmärkide hulka kuulub tähtaegne ühinemine Schengeni õigusruumiga.

9. Eesti eesmärgiks on naabruspoliitika tugevdamine ja edasiarendamine demokraatliku ja turumajandusliku arengu toetamiseks ELi lähiümbruskonnas.

10. Eesti eesmärgiks ja huviks on ühistel väärtustel põhineva EL-Venemaa strateegilise partnerluse kujundamine.

Minupoolne väike kommentaar:

Näha on , et Eesti EL-i poliitika on suhteliselt järjepidev, mis on kindlasti hea külg. Eesmärgid on ambitsioonikad, aga seda nad peavadki olema. Üldiselt ma nõustun valitsuse seatud prioriteetidega, on küll küsimusi, mile lahenemine Eestile sobivas suunas on kahtlane (nt Põhiseaduse Lepingu küsimus, EL-i laienemine); lootma peab. Elame näeme!

Paet Bremenis

Eile osales Urmas Paet Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul Gymnichi kohtumisel Bremenis. Ametivendadega kohtudes ütles ta, et Euroliit peab suurendama oma nähtavust Kesk-Aasias ning see võiks väljenduda narkotransiidi vastu võitlemises. Rääkides Eesti kavadest, lubas ta kaaluda mitteresideeriva suursaadiku määramist omapoolse sammuna.

Välisministrite lõunasöögil arutati Euroopa Liidu ja Iraani suhteid. Paeti hinnagul võiks Euroopa Liit kaaluda suhtlemist Iraaniga konkreetse tehnilise koostöö tasandil, näiteks narkokaubanduse tõkestamisel Iraani-Afganistani piiril.

Kohtumisel oli arutuse all ka Lähis-Ida rahuprotsess. Paet märkis, et rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamine on samm edasi Palestiina sisemiste vastuolude ületamisel ja julgeoleku olukorra parandamisel ning pooldas mõningast suhtlemist selle sõltumatute valitsusliikmetega.

Lisaks arutasid Bremenis Eesti, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia välisministrid USA viisatühistamisprogrammi reformi praegust seisu ja viisakoalitsiooni edasisi samme. Viisavabaduse saavutamisel USAga on oluline roll nii seitsme riigi omavahelisel koostööl kui ka Euroopa Liidu ja USA vahelisel koostööl.

Minu arust oleks see super kui me suudaksime saavutada viisavabaduse USA'ga, kuid reaalselt võttes, ei usu ma et see niipea juhtuks. Igatahes oleks see suurepärane võimalus maailma näha. Eriti just noorte jaoks, kes tahavad ise "american dream'i" näha ja kogeda. Aga me jääme muidugi lootma, et varem või hiljem me selle võimaluse ka saame.

"Euroopa nimi"

Kuna tegu on EL-i ja Euroopa teemalise blogiga, siis peaks ka järgnev tekst siia sobima. Võibolla pakub see mõnele lugejale avastamisrõõmu ja uusi teadmiseid.

Sõna Euroopa tulevat foiniikia-semiidi keelest, kus ereb tähendab (päikese) loojangut või õhtumaad. Kreeklased seostasid nime mütoloogiaga. Müüdi järgi oli foiniikia kuningal Agenoril imekaunis tütar Europe, kelle härjaks moondunud Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Europest pärines väidetavalt Kreeta kuningate sugu (Minos jt). Kuna Vana-kreeka ja sealtkaudu ka Kreeta kultuur on tänapäevase Euroopa kultuuri läteteks, on "Euroopa" meieni jõudnud.

Esialgu nimetati Euroopaks ainult Kreeka ja Traakia (Edela-Kreeka, osa Bulgaariast ja Loode-Türgi) mandrialasid. Umbes 6. sajandil hakkasid joonlased Euroopaks kutsuma kõiki Vahemerest põhja poole jäävaid alasid, enamik alasid jäi niisiis Kreekast põhja ja läände (läände loojub päika); muuses Euroopa ja Aasia piiriks peetud siis Doni jõge (Venamaal). Nimi Aasia olevat tuletatud akadikeelsest sõnast assu, mis tähendab päikesetõusu - vastandus Euroopaga.