Sunday, April 8, 2007

Oxenstierna "Mu poeg! Kui sa vaid teaksid, missugusele rumalusele toetudes maailma valitsetakse!"

Aegamööda peseb

voolab end puhtaks meie

reostatud oja

aegamööda

ehk meiegi

jõuame kättpidi

teineteist viia

tagasi selle maailma

suurde

otsatusse puhtusse

sinna kus mõistame

et pole sealt kunagi

ära olnudki

J.Kaplinski

„...On ju võõrad võimud meid ahistanud – just see on istutanud meisse väikese kõva tuumaga eestluse paekivi, mida meie südameist on raske ära kiskuda.” Kas sellepärast ongi siiani eestlased äärmiselt skeptilised Euroopa Liidu suhtes?

„Eestlus on midagi, mis on minu sees, arenedes koos minuga. Mida rohkem ma näen meie maad, tunnen looduse lõhnu ja kuulen tuttavat keelt, seda kindlamaks läheb tunne: ma olen eestlane. Ma tunnen iseseisvust – on olemas üks väike riik, see on Eesti ja meie, noored, kanname vastutust kindlustamaks kodumaa kestvust.” Enamus Eesti noortel on Euroopa Liidust – andke andeks aga pohhui. Need read kirjutasin mina u. 14 aastaselt ühe kirjandi jaoks. Siis ma mõtlesin seda, arvan siiamaani, kuid täpselt samuti on hetkel mul Euroopa Liidust üsna ükskõik. Kuid Donnerwetteri päralt – kodumaa kestvuse kindlustamiseks on vaja huvituda Euroopa Liidust, sest tahame või mitte – liikmed me oleme, edasiminek toimub ainult koos! Sellist vastuolulisust, mis minus on, leian paljudes tuttavates. Eesti asja nagu tahaks ajada, aga.. Senikaua, kuni Eesti rahvas tegelikult ei mõista, mida tähendab eestlus meile iseendale & Euroopale – senikaua jääb Eesti kui riigi püsimajäämine küsitavaks.

Kerge on raske olla

raske on kergeks saada

hõlpus on olla

kes me ei ole

vaev õppida olema

kes me

päriselt oleme

J. Kaplinski

Nii nagu mõned inimesed näevad pildi peal hoopis paremad välja, on ka Euroopa Liidu kodulehel olev info (http://europa.eu/index_et.htm) midagi väga mesimagusat. Ent mida rohkem sa kassi paitad, seda tulisemaid sädemeid ta pillub.

Kas need väikesed tõrvatilgakesed, mis on siiani küll üsna vähe kõlapinda leidnud, kuid mis kindlasti eksisteerivad – nimelt põhjused, miks EL püsimajäämine on küsitav; kas ja kuna tekivad Euroopa Ühendriigid; kas Euroopa Liit lämmatab liikmesriikide suveräänsust – kas need (jpt) suudavad kunagi Euroopa Liidu meepotti rikkuda?

Keskendun täna öösel selle postitusega noortele – säravate ajudega ajaloo edasikandjatele.


Anonüümsed (korrigeeritud) kommentaarid http://www.delfi.ee/ –st:

Vaadake asja nii nagu see on – lähima 50 aasta jooksul on Eesti ilma vähima möginata Venemaa all tagasi. See NATO ja Euroopa Liit ei tähenda mitte midagi. Kui ühel hetkel Venemaa poolt tuleb möire, et nüüd lähim kuu jooksul on Baltikumis meie sõjavägi sees siis nii see ka on! Mitte eales ei hakka ei NATO, ei Euroopa Liidu riigi maad ega USA meid kaitsma.

٭

EU-l on tulevikku, kui ta ei sõltuks enam niipalju Venemaast

٭

EL eesmärk on luua üks suur liitvabariik, et saada maailma juhtivaks riigiks (ületada USA-d) Aga kas meil on seda võimu ja probleeme vaja?

Õnneks lohutab mind see, et ega see EL kaua kesta, laguneb nagu Nõukogude Liitki, ja siis vaja jälle majandus üles ehitada. Kas tõesti selle pärast me nägime iseseisvusega nii palju vaeva et see jälle ära anda?

٭

Esimese Vabariigi ajal olime maailma riikide organisatsiooni liige - mis pidi garanteerima meie julgeoleku. MRP sõlmiti vaatamata meie liikmesolekule. Ajalool on omadus korduda.

٭

Nüüd on lihtsam reisida - on küll lihtne jah, aga sama lihtne on ka teistel meie riiki tulla ja siin elama asuda!

٭

Umbes aastal 2035 on juba kindlasti Euroopa Ühendriigid – ja kus siis on meie iseseisvus?? Üks keel, üks raha, üks piir.

٭

Eesti sümbolid kõik vaikselt kaovad ja siis me oleme lihtsalt...ma ei teagi mis (Eesti krooni kadumisest)

Margaret Thatcher

Seesugune Euroopa ühendab kõik meie aja halvimad möödalaskmised: keerukalt kokkupandud suurriigi, rootsipärase heaoluriigi ja võimsa immigratsioonilaine, mis loob soodsad tingimused äärmusliikumistele." Kui Euroopa jätkab selles suunas, sünnib moodustis, mis loob ebakindlust, töötust, rahvuslikke probleeme ja etnilisi konflikte. See tulevik toob kaasa palju hädasid, kuid vähe kasu, ja siiski võib tagasipöördumine endise juurde osutuda võimatuks.
Thatcher leiab, et kavandatav riiklik struktuur on utoopilisem kui Paabeli torni ehitamise ajal kehtinud vorm. "Siis rääkisid ehitajad tööd alustades vähemalt sama keelt!"

(http://www.usk.ee/eu/I.htm)

Kuid samuti anonüümne kommentaar http://www.delfi.ee/ –st mis tegelikult minu meelest võtab üsna hästi kokku selle, mis me edasi peaksime tegema.

No kuulge.. rahvas jah otsustaski EL-i astumise. Eesti rahvas otsustas kunagi riigi luua - loodi. Rahvas otsustas EL-i astuda, astuti.

Ainus, kel on õigus otsuseid teha, on meie rahva enamus, eks? Demokraatia põhiprintsiip. Rahvas tegi oma otsuse.

Need, kes rahva otsusega nõus pole - mina teen ainsa järelduse, mis võimalik - need ei saa ennast mingil juhul pidada Eesti Vabariigi rahvuslasteks või "vabadusvõitlejateks" sest.. kelle eest nad võitlevad? rahvas on ammu otsuse teinud. tõelisel eestlasel jääb üle ainult oma rahva otsusega kaasa minna, meeldib see talle isiklikult või mitte. on väga rumal seada kahtluse alla rahva enamuse otsus. teil võib ju isegi õigus olla, aga tulevikku ei näe mitte keegi ette.. isegi teie mitte;)

Iga arusaam

tuleb omal ajal

su väikesed käed

mu karedail põskedel

esimene lumi

alati kellelegi

esimene

kellelegi

viimane

kord

J. Kaplinski

Head Euroopa Liitu teile, mehed.

3 comments:

liis said...

Või siis on kell hoopis 3.13

ai ma homme koolis suren

karl said...

need on read, mis võtavad vist kokku enamuse eestlaste arvamuse EL. Aga ometi enamus hääletas jah?

ants said...

Enamikul (enamus on parlamendis) inimestel (ka noortel) on siis pohhui kui neil on suhteliselt hea olla ja häirivaid faktoreid on vähe: vastasel juhul huvitaksid paljud asjad, ka EL, väga. EL ei ole eriti huvitav nii kaua kui pole mingeid suuri jamasid, mis on EL-iga seotud (julgeksin väita, et näiteks suhkrutrahvi lugu tõstis huvi EL-i vastu). Mitte midagi ei tehta ega mõelda niisama ehk siis mõeldakse siis ku tundub, et on vaja.